Eesti ja Läti leidsid ühisele meretuulepargile asukoha
Valitsus kinnitas Eesti ja Läti meretuuleenergia ühisprojekti ELWIND asukoha. Uuringute ja analüüside põhjal on Eesti vetes ühisprojekti elluviimiseks kõige sobilikum Sõrve säärest läände jääv mereala.
Eesti ja Läti looksid ühise meretuulepargi Saaremaa Sõrve säärest läände. Fotol Ørstedi Nystedi meretuulepark Gedseri lähistel Taanis.
Foto: Liis Treimann
Sõrve säärest läände jääv mereala osutus sobivaks, sest esinevad teiste aladega võrreldes paremad tuule- ja jääolud, lisaks jääb see ala eemale teadaolevatest rändlindude lennuteedest, hüljeste ja muu vee-elustiku elupaikadest, selgitas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut asukohavalikut.
Vaja oleks vähemalt 7 miljardit eurot ning lõdvemaid regulatsioone ja seadusi. Siis saaks Eesti end 2030. aastaks Vene energiasõja hädadest lahti haakida ja oma elektri taastuvatest allikatest kätte.
Eesti ei ole seni suutnud veel ehitada ühtegi meretuuleparki ning ka maismaale on uute püstitamine aina keerulisem, kuna investoreid ja sobivat kohta ei leidu, ütles Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.
Päikeseenergia tootmise hoogsa lisandumise tulemusena on energiaturul tekkinud olukord, kus päikesepaisteliste ilmadega langevad elektrihinnad sageli nullilähedaseks või lausa negatiivseks. Seetõttu on viimastel aastatel päikeseparkide investeeringute tasuvus oluliselt vähenenud. See valmistab enim probleeme päikeseparkidele, mille kõrval puudub tarbimine või salvestuslahendus.