Soome suures andmevarguses kahtlustatav oli Europoli kõige tagaotsitumate inimeste nimekirjas.
Foto: Europol
2020. aasta sügisel nõudis häkker psühhiaatriakeskusest Vastaamo varastatud andmete loovutamise eest ingliskeelse teatega 40 bitcoini, toona 450 000 eurot, vahendas Äripäev. Häkker avalikustas ka e-kirjavahetuse Vastaamo tegevjuhiga, kus see keeldus väljapressitavat summat maksmast.
„On tehtud tohutuid vigu,“ ütleb Soome IT-ekspert Sami Laiho selle kohta, kuidas sai võimalikuks riigis eelmisel nädalal ilmsiks tulnud hiiglaslik andmekaaperdamine.
"Otsimispiirkond on terve maakera suurune," ütles Soome kriminaalpolitsei uurija Marko Leponen eelmisel nädalal ilmsiks tulnud andmevarguse ja väljapressimise kohta, kus kurjategija kätte jõudis kümnete tuhandete psühhoteraapiakeskuse patsientide andmed, kirjutab Talouselämä.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?