Möödunud aastal ehitasid ehitusettevõtted Eestis ja välisriikides kokku 1% vähem kui aasta varem. Ehitiste arv vähenes just hoonete arvel.

- Mullu kasvas taristuehitus, kuid seda just remonditööde tõttu.
- Foto: Andras Kralla
Võrreldes 2021. aastaga ehitati hooneid 6% vähem ja rajatisi, nagu teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms, 9% rohkem, selgub statistikaameti andmetest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rail Balticu Ülemiste raudteetaristu ehitushanke võitja GRK lubas töö teistest pakkujatest kolmandiku võrra odavamalt valmis teha. Konkurent vaidlustas edukalt pakkumise, kuid Rail Baltic Estonia kuulutas võitjaks ikkagi GRK.
Teisel poolaastal oodatakse turu taastumist
Majanduse madalseis on möödumas ning elamukinnisvaraturu elavnemine võib hoo sisse saada aasta teises pooles, prognoosisid turuosalised Äripäeva kinnisvarakonverentsil. Sõja lõpp ähvardab aga kinnisvaraturule järgmise mure tuua.
Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko Statyba ning NATO sõlmisid 14. veebruaril projekteerimis-ehituslepingu, mille järgi rajab ehitusfirma Leedus väljaõppetaristud.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?