Kiire inflatsioon pühkis Eesti inimeste ostujõudu ja viis majanduse eelmisel aastal 1,3 protsendiga langusesse, nõrk eksport pärsib taastumist ja tänavu ulatub majanduslangus 0,4 protsendini, märgib SEB värskes prognoosis.
SEB analüütikuid üllatab jätkuvalt Eesti kuum tööturg.
Foto: Andras Kralla
Jaanuaris oli SEB Eestile ennustanud eelmiseks aastaks 0,4 protsendi suurust langust ja käesolevaks aastaks nappi, 0,2protsendilist kasvu. Väiksemat, 2,5protsendilist majanduskasvu prognoositakse ka järgmiseks aastaks, kuid veel jaanuaris oodati protsendipunkti võrra paremat edenemist.
Hoolimata oodatust parematest arengutest energiaturgudel ja euroala majanduses on Baltikumis siiski tõenäoliselt ees ootamas majanduslangus, kirjeldas Swedbanki aktsiaanalüüsi juht Andrej Rodionov ees ootavaid majandussündmusi.
Eesti ettevõtete tippjuhid ei ole viimased kümme aastat nii pessimistlikud olnud kui eelmisel aastal, ilmestas ärinõustamisettevõtte PwC juht Teet Tender viimase tippjuhtide uuringu tulemusi.
Kui ettevõttel tekib laenu teenindamisel raskusi, on märksa suurem efekt maksegraafiku ülevaatamisel, kui intressimäära muutmisel, märgib saates SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?