Lagarde: Baltikumi tõusvate kodulaenu maksete osas me aidata ei saa
Keskpanga intressitõusud tabavad euroalas valusamalt nende riikide kodanikke, kus laenud on valdavalt ujuva intressiga. Keskpangale on see kahjuks kõrvaline kahju, millele nad reageerida ei saa.
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde neljapäeval pärast rahapoliitiliste otsuste kohtumist Frankfurdis
Foto: Zumapress/Scanpix
“Soomes, Leedus, Hispaanias on paljudel peredel raskusi kasvanud intressidega, nad peavad vähendama oma igapäevaseid kulutusi, kuidas te sellega üldse arvestate intressiotsuste juures? Ja millal võiks rahapoliitika nii palju rahuneda, et me võiksime näha ka 12 kuu euribori rahunemist?” küsis neljapäeval Euroopa Keskpanga presidendilt Christine Lagarde’ilt Soome rahvusringhäälingu ajakirjanik.
Hiljuti teatas intressimäärade tõstmisest Euroopa Keskpank, kuid selle president Christine Lagarde kardab, et keskpankurite sõnumit edaspidisest intressimäärade tõusust ei taha finantsturud uskuda, ütles Frankfurdis viibinud Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.
Euroopa Keskpank tõstis täna toimunud kohtumise tulemusel intresse 0,25 protsendipunkti võrra ning see ei jää nende sõnul viimaseks tõusuks, vahendas Bloomberg.
Föderaalreserv tõstis taas intressimäära 25 baaspunkti võrra, kuid andis märku, et kui inflatsiooni langemine jätkub ootuspäraselt, võib see olla praeguse tsükli viimane intressimäära tõstmine, vahendas Yahoo Finance.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?