Artikkel
  • Kuula

    Raadiohommikus: kriisid-kriisid-kriisid naftaturul, Põhjamaade majanduses ja arenenud maailma demograafias

    Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna.Foto: LIIS TREIMANN

    Äripäeva raadiohommikus vaatame otsa nädalavahetusel toimunud naftakartell OPEC+ kohtumisele – kes ja kui palju sel aastal musta kulda maa seest välja võtab? Samuti püüame aru saada, mis toimub Soome ja Rootsi majanduses. Ning vaatleme ka globaalset demograafiat – mida see meile järgnevatel kümnenditel ennustab?

    Alexela energiamüügi valdkonnajuht Tarmo Kärsna aitab mõista, mida Saudi Araabia juhitud naftaliit ette võtab. Ja kus suunas nende ettevõtmiste tõttu liigub nafta hind.
    Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina avab aga Soome ja Rootsi majanduse telgitaguseid. Kui sügavas kriisis meie põhjanaabrid õieti on ja mida tähendab see Eesti ekspordile?
    Ning demograaf Mark Gortfelder selgitab, mida toob läänemaailmale pikas perspektiivis kaasa madal sündivus. Kas lahendus on konservatiivsete poliitikute manitsustel rohkem lapsi saada või kohanevad ühiskonnad kuidagi teisiti?
    Hommikuprogrammi veavad saatejuht Indrek Lepik ja uudistetoimetaja Laura Saks.
    Saatepäev jätkub kolme saatega:
    11.00–12.00 "Kuum tool". Kuumale toolile istuvad SEB ja Luminori analüütikud Mihkel Nestor ja Lenno Uusküla, kellega võtame pulkadeks Eesti majanduse tervise: kas inflatsiooni purki saamiseks peab töötus hüppeliselt kasvama ja kas majanduslanguse põhi on käes? Mis jääb järele räsida saanud Eesti tööstusest ja kuidas peavad vastu ehitusfirmad ning puitmajatootjad, kui peamised kaubanduspartnerid ägavad samuti mitmikkriisis? Millal lõpevad intressitõusud ja kust võib kohale ujuda must luik? Sellele ja paljudele teistele küsimustele vastavad Nestor ja Uusküla saates “Kuum tool”.
    Vestlust juhib Janno Riispapp.
    13.00–14.00 "Äritehnoloogia saade". Küberturbe kohta öeldakse, et kui kõik on hästi, pole seda näha, sellest ei räägita. Kui midagi juhtub, alles siis hakatakse rääkima. Kuidas me aga teame, et oleme kaitstud? Või kuivõrd seda üldse teada ja seda teadmist usaldada saame?
    Äritehnoloogia saates arutlevad Raul Walteri küberturbeekspert Klaid Mägi ja Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun, kuidas panna firmades IT eest vastutavad isikud reageerimise asemel ennetama, kuidas küberkurjategijatega tulemuslikult läbi rääkida ning kuivõrd on küberturvalisus seotud jätkusuutlikkusega.
    Saatejuht on Indrek Kald.
    15.00–16.00 "Lavajutud". Saates arutlevad tehnoloogiaettevõtjad ja ingelinvestorid Taavet Hinrikus ja Sten Tamkivi, kuhu, kuidas ja miks nad investeerivad, mis on tark raha, kuidas saada jõukaks ning kuidas leida üles need investeeringud, mis kujundavad maailma.
    Saates kuuleb, millised oskused ja teadmised on olulised jõukuse kasvatamiseks, kuhu ja kuidas on kõige mõistlikum investeerida, milliseid õppetunde on Hinrikus ja Tamkivi aastate jooksul saanud ning kui oluline on oskus öelda „ei“.
    Arutelu on salvestatud 2022. aasta juuli alguses toimunud InvesteerimisFestivalil. Moderaator on investor Marko Oolo.
    Kuulake Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.
    Kuulamislingi ja nädala saatekava leiate siit.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Luureülem: Harkivi vallutamiseks oleks vaja 300 000 meest
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.