Kriis, mis hüüdis pikalt tulles, üha süveneb

Artikkel

- Uudised
- Rivo Sarapik
- 23. juuni 2023 kell 5:00
Kriis, mis hüüdis pikalt tulles, üha süveneb
Eesti tööturgu on vahepeal turgutanud ukrainlased, kuid välistöötajate värbamisreeglid on nii karmid, et kahjustavad Eesti konkurentsivõimet, leiavad asjatundjad.Foto: Andras Kralla
Kuigi tööandjad ja ettevõtjad on sobivate oskustega töötajate puudusele juhtinud tähelepanu juba aastaid, siis tõeline kriis selles meil alles saabub, rõhutas tööturgu analüüsinud OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad Äripäeva raadio saates "Tööandjate tund".
Ehkki praegune olukord töötajate leidmisel on näiteks majanduse jahtumise ja Ukraina sõjapõgenikega tööturule lisandumise tõttu veidi lihtsustunud, siis pikk väljavaade pole tööandjate keskliidu tööturu töörühma juhi ja TKM Grupi juhatuse esimehe Raul Puusepa sõnul muutunud.
"Tegemist on laiaulatusliku ja järjest süveneva probleemiga. Elame kriisis, kuid see ei ole energia- või tervisekriis, mis kõiki valusalt lööb, aga möödub ja sellest on võimalik kiiresti välja tulla," selgitas ta. "Vastupidi, see on vinduv ja järjest süvenev. Tööandjate hinnangul ei ole selle kriisi lahendamisele tõsiselt asutud."
Elame kriisis, kuid see ei ole energia- või tervisekriis, mis kõiki valusalt lööb, aga möödub ja sellest on võimalik kiiresti välja tulla.
Raul Puusepp
TKM Grupi juht ja tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht
Puudu jääb tuhandeid
Tööjõu ja oskuste analüüsija ehk Kutsekoja OSKA värske tööturu prognoos aastani 2031 selgitas süvenevat töötajate puudust kahe peamise põhjusena: ebapiisav tööjõupakkumine ja pidev uue tööjõu vajadus.
Neist esimene puudutab näiteks kiiresti kasvavaid valdkondi või erioskustega sektoreid. Hooga kasvavad tehnoloogia, digitaliseerimise ja automatiseerimisega seotud ettevõtted, erioskuseid vajavad insenerialad ja tippspetsialistid. Pidev tööjõupuudus valitseb aga madalama oskustasemega töökohtadel, kus on tihti ka palju hooajatööd: põllundus, teenindus, majutus-toitlustus, ehituse ja kaubanduse ametialadel.
6000töötajat aastas jääb järgmisel kümnendil tööturult puudu.
Töötajate vajadus on suurem, kui peale tulev põlvkond ja haridussüsteem suudavad pakkuda ning järgmise kümnendi jooksul jääb tööturult puudu 6000 inimest aastas. See tähendab kasvavat survet maksu- ja ülalpidamiskoormusele, vananeva elanikkonnaga suurenevad ka kulud pensionitele ja tervishoiule.
Vanemad toovad stabiilsuse
Puusepa sõnul tuleb seda puudust lahendada mitmest otsast, võluvitsa pole. Näiteks tuleb kaasata tööturule need, kes praegu ei tööta, kuid soovivad seda teha – pensionärid, tegevuseta noored ja vähenenud töövõimega inimesed. Ehkki töövõimereform tõi enamuse vähenenud töövõimega 100 000 inimesest tööle, on endiselt hulk rakenduseta. Ka lõviosa pensionäridest ei tööta ehk potentsiaali on ka vanemate sihtrühmas, rõhutas Rosenblad.
"Tulevikus toimetamegi tööturule senisest enam keskealised ja vanemaealised ning see toob palju uusi küsimusi: kuidas töökohti ümber kohandame, kuidas värbame, kuidas koolitame, millise töögraafikuga tahab käia tööl lapsevanem või hoolduskohustusega inimene või vanemaealine," selgitas Rosenblad.
Tööturule toovad vanemad inimesed aga stabiilsust. "Tööandjad räägivad, et oskused õpetame, aga vot leiaks need õigete väärtuste ja õigete hoiakutega töötajad. Vanemaealised võiksid olla hindamatu ressurss, kui otsime inimesi, kes on tõesti hea tööeetikaga ja heade tööharjumustega."
Tööõigus on ajaga kaasas käimiseks jäik
See eeldab ka töötamise ja tööõiguse paindlikumaks muutmist. Näiteks ei võimalda töölepinguseadus teha lühikesi tööotsi ja mitte end siduda pikalt ühe tööandjaga, selleks praegu kasutatavad võlaõiguslikud lepingud jätavad töötajad ilma sotsiaalsetest tagatistest.
"Peaksime rohkem seadustama paindlikke töösuhteid, tööampse, koormusvahemikega töötamist ja koormuse paindlikumat kokku leppimist," selgitas Puusepp. Lisaks soovitas ta kriitiliselt üle vaadata mittetöötavate inimeste toetused, kas need on põhjendatud ja mõistlikud.
Ehkki osa ametite täitmiseks vajalikud sammud algavad haridusest ja selle tellimusest, siis kõiki erialasid ei saa või ei tasu Eestis välja koolitada. Tööandjad ja ka OSKA koordinatsiooninõukogu on rõhutanud, et siinne majandus ei saa hakkama välistöötajateta.
Restart välistöötajate värbamisele
Praegu on Eesti välistöötajate värbamise reeglid arenenud riikide seas sisserändekvoodi ja palganõude tõttu ühed karmimad ning see kahjustab siinse majandusruumi konkurentsivõimet. Puusepa sõnul tuleks teha välistöötajate värbamisele restart – kaotada sisserändekvoot ja kontrollida välistöötajate kasutamist teiste meetmetega, nagu näiteks palga alammäär ja sektorite erisused.
Lisaks juhtis Rosenblad tähelepanu, et välistööjõu poliitikas valitseb praegu skisofreeniline olukord. "Riigina ütleme, et tahame sisse tuua kallimat tööjõudu, aga reaalsuses kasutatakse neid just lihtsamatel töödel," selgitas ta. Välistöötajate poliitika peaks tema sõnul tuginema reaalsusel – osale töödele siinseid inimesi ei jätku ja osa enam siinsed inimesed teha ei soovi.
Puudus üha süveneb
Töötajate puudus on üks enam ettevõtete arengut takistav tegur.
Ka järgmise kümne aasta tööjõuvajadus on suurem, kui tööturule sisenev põlvkond suudab ära katta.
Puuduse lahendamiseks tuleb toetada paindlikke töö- ja õppimisvõimalusi ning töö- ja eraelu rollide ühildamist, et võimaldada kõigi eagruppide suuremat tööhõivet.
Vaja on edendada automatiseerimist ja digitaliseerimist ning vajadusel kaasata välistööjõudu.
Vajalike oskuste andmiseks ei piisa üksnes koolitusmahu suurendamisest erialadel, mida õpitakse hobiharidusena. Näiteks 20% pagari ja kondiitri ning 15% aedniku ja maastikuehitaja õppekava lõpetajatest töötab erialal.
Allikas: Kutsekoda OSKA
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum