Artikkel
  • Kuula

    Levadia pankrot kukkus läbi, vaidlus miljonite üle ei kao aga kuhugi

    Äripäev kirjutas juulikuus, et ärimees Viktor Levada jalgpalliklubi on pankrotiohus. Levada käratas seepeale, et valeväiteid FCI Levadia pankrotiohust levitavad kriminaalsed ringkonnad.Foto: Liis Treimann

    Jalgpalliklubi Levadia teatas eile, et väljus Harju maakohtust võidukalt, sest kohus ei kuulutanud välja klubi pankrotti. Suurest võlanõudest pole klubi siiski pääsenud, sest kohus leidis, et vaidlus 2,4 miljoni euro üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

    Äripäev kirjutas juuli lõpus, et kunagise metallikuninga Viktor Levada mineviku rahaasjad ähvardavad tema jalgpalliklubi Levadia põhja viia. Klubi viis pankrotiohuni Levada kunagine ihuadvokaat Raul Markus, kes kevadel isiklikku pankrotti läks.
    Markuse firma Bolg Advisors andis klubile 2,4 miljonit eurot laenu, mida pole siiani tagasi makstud. Markus jäi aga oma firmast ilma, kui ta ise pankrotistus ning vihased võlausaldajad ostsid tema ettevõtte ära. Nii liikus ka suur võlanõue uute omanike kätte.
    Levadia pankrotti nõudsid kohtus Capital Inkasso OÜ kaudu Kenno Kristjuhan ja advokaadist esindaja Anto Kasak, kuid inkassofirma omanik on varem väljapressimises süüdi mõistetud Siim Kossar.
    Kohus jättis teisipäeval pankrotiavalduse rahuldamata. Kohtunik Meelis Eerik põhjendas kohtumääruses, et vaidlus võlanõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohtu hinnangul on vaja pooltel selgeks vaielda, kellele kuulub 2,4 miljoni eurone nõue Levadia vastu ning kas laenuleping kehtib.
    Viktor Levada on veendunud, et kohtuotsus jääb jõusse ka juhul, kui Capital Inkasso selle edasi kaebab. „Tegemist on pahatahtliku ja alusetu nõudega, mille taga on kriminaalsetes ringkondades tuntud inimesed,“ teatas Levada kolmapäeval.
    Levadia jalgpalliklubi vastu pankrotiavalduse esitanud võlausaldajad ajavad taga Viktor Levada kamraadi Raul Markuse võlgu.
    Mullu sügisel pani kohtutäitur Raul Markuse vara oksjonile ning sel kevadel kuulutas kohus välja tema isikliku pankroti. Kuna Markusel oli mitu tüli majas, hakkasid võlausaldajad tema ettevõtteid oksjonitelt endale napsama, et eksadvokaadilt raha sisse nõuda.
    Mitu Markuse ettevõtet, ka Levadiale 2,4 miljonit laenanud Bolg Advisorsi, ostis oksjonitelt Taisto bussifirma omanik Taisto-Taimo Kängsepp. Markuselt tahtsid võlga tagasi saada ettevõtja Andres Altpere ja veel paljud teised. Jõud ühendanud vihaseid võlausaldajaid hakkas esindama advokaat Anto Kasak.
    Anto Kasak palus Bolgi juhatusse nimetada Kenno Kristjuhani, kes on meedias figureerinud selliste allilmategelaste kõrval nagu Jaak Tuuksam ja Rünno Kristjuhan. Kasak põhjendas valikut sellega, et juhatusse oli vaja kõigutamatut tegelast, keda Markus ei suudaks mõjutada.
    Kängsepa firma ostis oksjonilt ka Markuse endise advokaadibüroo MOB-CS OÜ. Pärast büroo ostmist otsustas Kängsepp korraks firma juhiks nimetada korduvalt kriminaalkorras karistatud krimilugude peategelase Ats Pärnaste, kes oli Assar Pauluse jõugu liige. Kõnealuses büroos tegutsesid varem koos Raul Markus ja eksadvokaat Siim Roode, kui nad polnud veel advokaatide seast välja visatud.
    Pärast seda, kui võlausaldajad olid Bolgi ja advokaadibüroo endale saanud, ilmuski välja Siim Roode.
    Kasaku sõnul tahtis Roode kaks äri ära osta ja likvideerida, mis võlausaldajatele sobis, sest neile ei olnud Bolg tol hetkel eriti oluline – nemad tegelesid Markuse pankrotiga. Kasaku sõnul oli nende jaoks Bolgis olulised ainult nõuded Markuse vastu.
    Ärid liikusid Roodele, täpsemalt tema naise nimele. Juhatusse otsustasid Rooded jätta Kenno Kristjuhani. Hiljem pandi Bolgi juhatusse Siim Roode poeg Robert Roode.
    Roode oli Kasaku sõnul lubanud Bolgi likvideerida. Siiski tegi Roode Kasaku sõnul ettepaneku Kristjuhanile hakata Levadalt raha sisse nõudma. Kasak rääkis, et Roode ja Kristjuhan leppisid omavahel kokku, et hakkavad võlgu sisse nõudma ja kogu vastutuse ja kulud sissenõudmise asjas võtab Kristjuhan.
    Kasak ütles, et ühel hetkel sai Kristjuhan aru, et Roode tahab teda petta ja mängib tegelikult teisel poolel. Siis loovutas Kristjuhan kõik Viktor Levadaga seotud nõuded Capital Inkassosse. Jäi jõusse kokkulepe, et kui raha saadakse, siis makstakse teatud protsent Bolg Advisorsile.
    Kui Äripäev Roodega suvel rääkis, oli ta vihane, et Kristjuhan nõude Bolgist välja viis. Ta ütles, et tegu on vargusega ja Bolg ei tunnista võlanõude loovutamist. Selle üle nüüd vaidlus käibki. Ka Levadia on Bolg Advisorsi poolel ja nõustub, et võlanõue kuulub Roodedele.
    Roode ütles, et kuigi ta ostis Bolgi teatud oodatava tulu eesmärgiga, siis ei hakkaks ta jalgpalliklubilt Levadia 2,4 miljonit eurot praegu sisse nõudma. “Kuidas ma vastan ... Imelik öelda, et mul ei ole seda raha vaja. Perekonnal pole seda raha vaja. Usume, et ta on seal Levadias paremini paigutatud kui tänases keskkonnas kus tahes mujal,” ütles Roode.
    Roode sõnul on ta selles kremplis ainult enda poolel, kuid asjaolud viitavad, et ta mängib kokku Levada ja Markusega.
    Omal ajal oli Roode Levada kunagise kroonijuveeli Levadia Metalli saneerimisnõustaja. Markusega pidasid nad ühist advokaadibürood ja pusisid muu hulgas aastaid tagasi koos ühes Levada poja pankrotiasjas.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.