Pea veerand kõikidest vastajatest teab oma tutvusringkonnas kedagi, kes saab ümbrikupalka, ümbrikupalga saajatest ligi kaks kolmandikku märgib, et see on tööandja algatusel. Levinuim on ümbrikupalk ehituses.
Pilt maksuameti kontriollreidilt viis aastat tagasi.
Foto: Andras Kralla
Ümbrikupalgast teadjate osakaal on aastatega aeglaselt vähenenud, märkis maksu- ja tolliamet, eelmise aastaga 1 protsendipunkti võrra. 24% kõikidest vastajatest teab tutvusringkonnas mõnda ümbrikupalga saajat, kusjuures 4% teab oma kohe paljusid leidis uuring.
Varimajanduse osakaal Lätis vähenes eelmisel aastal vaid 0,1 protsendipunkti võrra ja ulatub 26,5%ni sisemajanduse koguproduktist, tutvustas uuringut Stockholmi Kõrgema Majanduskooli Riias direktor Arnis Sauka eile toimunud konverentsil.
Valitsuse soov drastiliselt muuta olemasolevat maksupoliitikat jääb paljude sektorite vaates lühinägelikus ning toob kaasa maksubilansis pigem kasvava puudujäägi, kirjutab Hestia Hotel Groupi tegevjuht Kaisa Mailend.
Möödunud aastal sai Eesti ümbrikupalga tõttu maksukahju 97,4 miljonit eurot, mis on suurusjärgu võrra suurem kui salasigarettide või -alkoholi maksukahju. Suhtumine ümbrikupalka on aga aasta-aastalt muutunud taunivamaks.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.