Artikkel

    Valgejõe Veinivilla lugu: ema ja poeg teevad Eesti veinimaailmas ajalugu

    Vasakul Valgejõe Veinivilla perepoeg Greogor Alaküla ja paremal ema Tiina Kuuler, kes rääkisid saates, kuidas nende pereettevõttes rollid on jaotatud.Foto: Jana Palm

    Eesti esimene veinimaja Valgejõe Veinivilla kasvas välja koduse veini valmistamiseks vajalike veinitarvikute müügist. „Kursustel, kus ma õpetasin, kuidas minu müüdavaid veinitarvikuid kasutada, panime me alati käärima ühe veini ning uuel kursusel lõpetasime eelmisel kursusel käärima pandud veini ära ja panime uue käima. Niiviisi hakkas ühel hetkel veini üle jääma,“ jagas loomulikku veini tootmise algust veinivilla asutaja Tiina Kuuler.

    Üsna pea pöördusid ka restoranid Tiina poole ning soovisid mustsõstra veini tellida, mistõttu tuli hakata tegelema müügilubade taotlemisega. Selle tulemusel sai 2014. aastal Valgejõe Veinivillast esimene ametlik litsentseeritud väiketootjast marjaveini talu Eestis.
    Esimeseks päriselt õnnestunud veiniks peab perekond punast, tummist ja rasket arooniaveini, mille Eesti Peakokkade Ühendus heaks kiitis. Sellest sai mõte, et kui inimesed nii väga seda veini osta tahavad, siis tuleb seda teha. See on veinivilla valikus tänase päevani ning toodetakse igal aastal restoranidele aina juurde.
    Veine mõeldakse ja planeeritakse perega koos. Valgejõe Veinivillal on igal aastal kindel sortiment, mis on klientide põhivalikus, aga pereettevõtte eripära on see, et lisaks katsetavad nad igal aastal millegi uuega. “Tuleme enda veinikotta pokaalidega kokku ning analüüsime, mida võiks veel teha. Me oleme Eestis nii-öelda pioneerid, kes sammuvad ees, ja püüame leida ideid laiemast maailmast ning luua neid Eestist kättesaadavatest marjadest,” jagas veinide väljatöötamise lugu perepojast turundusjuht Gregor. Valgejõe kõige kuivem rabarberivein on jõudnud isegi Berliini Michelini tärniga restorani.
    Excelit vaadates ei ole nende sõnul tegemist klassikalise pere- või väikeettevõttega, kuna kasumi teenimine, kasvamine ja laienemine kiires tempos ei olegi omaette eesmärk, vaid tegeletakse ühtpidi veinikultuuri arenguga, enda veinide paremaks saamisega, inimeste harimisega ning käsikäes tegeletakse ka turismiga. Pere peab enda tegevuse suurimaks mõõdikuks veinikultuuri edendamist. “Kui tuleb eelarvamustega külaline ja lahkub kasti veinidega rõõmsal meelel ning lubab kõik oma sõbrad meile külla kutsuda, siis see on meie jaoks parim mõõdik,” jagas Gregor õhinal.
    Tiina lisas, et tegemist on elustiiliäriga, millega ära ei sure, aga ka metsikult rikkaks ei saa. Valgejõe Veinivilla on nende maakodus elamise osa ning võimaldab sealsamas ka ära elada ja samal ajal ka linnakodu pidada. Pigem on pere jaoks oluline, et nad saavad teha seda, mis tuju heaks teeb.
    Veinivilla arengus on turismiäril väga oluline roll, kuna klient tahab ise koju kätte tulla. Tiina tõdes, et kohapeal veini müüa on kõige rentaablim. Samuti saab pere näidata, kuidas vein valmib, pakkuda veinide kõrvale sobivat sööki ning ka veiniga seotud meeskonnamänge ja veinivanne. Pere leiab, et oluline on kogu nende maatükki ja teadmisi ära kasutada.
    Gregor jagas, et kunstiinimestele omaselt on nad loovad. Pere on iga kriisi elamuspakettide loomiseks või turunduseks ära kasutanud. Näiteks on kõrge elektri hinna tõttu loodud “Pidu elektrita”, kus kogu toit tehakse puupliidil ning õhtusöök toimub küünlavalgel. COVIDi ajal tegid nad virtuaalseid veinidegustatsioone koos tuuriga veinivillas. “Põnevaid õppimiskohti oli ka – tuli välja, et ei tasu ühe õhtuga inimesel kuut pudelit veini üksi lahti teha. Saime aru, et paketid tuleks väiksemaks teha ja panime Zoomi kõnet salvestama, et inimesed saaksid teisel õhtul järele vaadata,” jagas Gregor õppetunde.
    Tiina tõdes, et Gregori värsked ideed aitasid äril rasketel aegadel püsida. Ning pea kõik, kes olid virtuaaltuure läbinud, läksid ka pärast COVIDit päriselt veinivillasse ning tellisid pereettevõtet ka virtuaaltuuridest koosolekutele, seminaridele ja konverentsidele rääkima.
    “Võitjate põlvkondade” podcast’ist saad lähemalt kuulda, kuidas on nende pereettevõttes rollid välja kujunenud, mis on ema ja poja silmis pereettevõtluse plussid ja riskid ning kuidas järeltulevat põlve usaldada.
    Saadet juhib Jana Palm.
    Pereettevõtjate liikumist toetab Büroomaailm, mis on pereettevõte juba 30 aastat.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Esmaspäev tõi USA aktsiaturule tõusu: kõik sektorid lõpetasid rohelises
Kõik suured USA aktsiaindeksid lõpetasid päeva tõusuga, kuld, hõbe ja toornafta langusega. Teslal on oodata seitsme aasta halvimat kvartali aruannet.
Kõik suured USA aktsiaindeksid lõpetasid päeva tõusuga, kuld, hõbe ja toornafta langusega. Teslal on oodata seitsme aasta halvimat kvartali aruannet.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Katre Kõvask: konkurents on karm, tegutseme kaugemate turgude nimel
Paar kuud tagasi tootmist alustanud kaerajoogi tootja YOOK vaatab aktiivselt kaugemate turgude suunas.
Paar kuud tagasi tootmist alustanud kaerajoogi tootja YOOK vaatab aktiivselt kaugemate turgude suunas.