Himars tegutsemas kaitseväeõppusel Lätis Adažis möödunud detsembris. Eesti saab selliseid kuus.
Foto: Zumapress/Scanpix
“Meile on Ukraina sõja järgne kaitseplaneerimise juhtmõte väga lihtne: 24. veebruar 2024 – täpselt nii palju on meil aega,” kirjutas kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm 2022. aasta sügisel Diplomaatias. Sama rõhutas ta tegelikult juba mõni nädal pärast täiemahulise sõja puhkemist Ukrainas.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?