Artikkel

    Ettevõtjad: majandus pole kellegi asi

    Chemi-Pharmi juhi Joonas Lahe sõnul on üha keerukam Euroopas konkurente edestada.Foto: Eiko Kink

    Kolmandat aastat kestvast majanduslangusest hoolimata ei saa majandusruum ettevõtjate hinnangul vääriliselt riigi tähelepanu. Ehkki ettevõtjad saavad ise hakkama, siis kiirem majanduskasv sünnib koostöös riigiga.

    Chemi-Pharmi juht Joonas Lahe selgitas, et kui seni on Eesti ettevõtted konkureerinud hinnaga, siis see pole enam võimalik. Ka asukoht pole enam konkurentsivõimeline.
    „Näiteks meie oleme keemiatööstuses ja suurem osa tooraineid tuleb Kesk-Euroopast. Toome toorained siia Eestisse, paneme need pakendisse ja siis viime need samamoodi Kesk-Euroopasse, et seal kohapealsete mängijatega konkureerida. See on üha keerulisem,“ selgitas ta. „Peamegi leidma uued moodused, kuidas konkurentidest parem olla.“
    Eesti eelised on seni olnud ka läbipaistvus ja kiire asjaajamine. „Meie valdkond on väga reguleeritud. Kui teha mingeid regulatiivseid toiminguid kuskil Lõuna-Euroopas, siis see on väga keeruline, läbipaistmatu ja bürokraatlik protsess,“ selgitas Lahe.
    Bürokraatia lämmatab
    Siiski on paisuv bürokraatia üks ettevõtlust lämmatavaid tegureid, rõhutab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees ja OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo. Tema eestvedamisel sõnastasid ettevõtete ühendused majandusleppe vormis sammud riigile ja ettevõtjaile majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks ning bürokraatiale päitsete pähe panemine on üks soovitustest riigile - tuleks kaaluda, kas otsused ja uued kohustused aitavad konkurentsivõimet kasvatada või mitte.
    „Eesti on Euroopa jaoks äärelinna viimase tänava tupik,“ selgitas Suursoo ja seetõttu peavad nii ettevõtted kui majandusruum konkureerimiseks eristuma. „Äri tehakse nendega, kellega on lihtsam äri teha. Mida kaugemal oled põhilistest keskpunktidest, seda tähtsam, et sinuga oleks lihtne äri teha.“
    Ettevõtetele tähendab eristumine konkurentsivõime kasvatamist suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste müümiseks ehk innoveerimist, efektiivsuse kasvatamist, suuremat koostööd ja ambitsiooni tõstmist, ekspordimüüki kasvatades või ekspordi sihtriikide ringi laiendades. Viimane on Lahe sõnul miski, mida võib praegune kriis ja oluliste eksporditurgude langus tagant tõugata –kui senised sihtriigid kaupa vastu ei võta, tuleb leida uued.

    Eesti on Euroopa jaoks äärelinna viimase tänava tupik. Mida kaugemal oled põhilistest keskpunktidest, seda tähtsam, et sinuga oleks lihtne äri teha.

    Ivo Suursoo
    Eesti Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees
    Tugev majandusruum sünnib koostöös
    Konkurentsivõimeline majandusruum on aga ettevõtjate hinnangul lisaks vähesele bürokraatiale stabiilse ja lihtsa maksukeskkonnaga, pakub piisavalt töökäsi ja mõistliku hinnaga energiat ning viib rahvusvahelisi algatusi nagu Euroopa roheline kokkulepe ellu moel, mis toetab ettevõtete konkurentsivõime kasvu.
    Lisaks eeldab see riigilt investeeringute suurendamist innovatsiooni ja teadus-arendustegevustesse, kapitali kättesaadavuse tagamist ja Eesti atraktiivsuse hoidmist välisinvesteeringuteks.
    Sisuliselt saadavad ettevõtjad leppega riigile sõnumi, et kui meie pingutame, siis ärge visake kaikaid kodaratesse, rõhutas Eesti pakendi- ja trükitööstuse liidu juht Katre Savi. Siiski oleks see miinimumprogramm.
    Kaks korda kiirem areng eeldab muutuseid
    „Ettevõtjad üksi saavad väga hästi hakkama, aga kui siia riik loob viljaka mulla, siis on meil äkki võimalik kiiremat kasvu teha kui Euroopas keskmiselt,“ rääkis Suursoo. Seda ootab ka ühine unistus ehk strateegia Eesti 2035, mille järgi areneb majanduse tootlikkus järgmise kümnendiga 110%ni Euroopa keskmisest.
    Säärane arenguhüpe ei juhtu iseenesest ja seni tehtut jätkates, sest areng selle eesmärgi suunas peaks olema senisest kaks korda kiirem. „Oleme põhjusega uhked selle üle, et toome Eestisse aastas 300-400 miljonit eurot välisinvesteeringuid, aga murelikuks teeb, kui samal ajal jääb kaks korda nii palju investeeringuid Eestisse tegemata. Ja see on majanduskeskkonna küsimus,“ märkis Suursoo.
    Ettevõtjad: majandus pole kellegi asi
    Kolmandat aastat kestev majanduslangusest ja riigi kroonilisest rahamurest hoolimata napib Suursoo sõnul ühiskonnas mõistmist, et ühiskonna arengu rahastamiseks vajalik väärtus luuakse just ettevõtluses ning edasiseks arenguks on vaja ambitsiooni julgemate valikute tegemiseks. Ühiskondlik kokkulepe aitaks seda üldsuses fookusesse tõsta.
    „Ettevõtjatel on tunne, et riik tegeleb, ja peabki tegelema, väga paljude asjadega korraga, aga majandus ei ole riigile fookuses. Kui tahame midagi majanduses ette võtta, siis peaksime seda tegema koos riigiga,“ rõhutas Suursoo.
    Lisaks kõneleb Eesti kogemus suurte ja kogu ühiskonda puudutavate muutuste juures just ühiselt tegemise edulugudest. „Näiteks Tiigrihüpe. Ei olnud nii, et kõik ühel päeval ärkasid,“ märkis Suursoo. „Ühiskondlikku teadvusesse jõudis arusaamine, et lähitulevikus ootab meid ees teistsugune ühiskond, mis on palju digitaalne. Sinna jõudmiseks on vaja alustada sellest, et kõikidesse koolidesse jõuaksid arvutid.“
    Peaks valima ambitsiooni
    Tagasi hoiab ka vähene nälg midagi teha ja saavutada ehk ambitsioon. Antropoloogi Keiu Telve meeskonna juhtimisel eelmisel sügisel klassikalisi tööstusettevõtteid küsitlenud kuulsid vastuseks, et tööstuste juhid ja omanikud hoiaks pigem konservatiivset joont.
    “Oleme midagi saavutanud, vastutame oma kogukonna inimeste eest ega taha liiga palju riskida, sest tahame nendele inimestele stabiilne tööandja olla,” võttis Suursoo ettevõtjate hinnangud kokku.

    5 sammu ettevõtjale

    Tõsta juhtimiskvaliteeti ja suurendada koostööd

    Tõsta protsesside efektiivsust ja taset

    Tõsta ekspordimahu ja -ulatuse ambitsiooni

    Tõsta innovatsiooniinvesteeringute ambitsiooni

    Tõsta innovaatiliste toodete ja teenuste arendamise ambitsiooni.

    8 sammu riigile

    Investeeringud innovatsiooni ja uurimis-arendustegevustesse

    Kapitali kättesaadavus kõrgema lisandväärtusega investeeringuteks ja Eesti atraktiivsus välisinvesteeringuteks

    Vajalikud meetmed kõrgema lisandväärtusega kaupade ja teenuste ekspordiks

    Lihtne, stabiilne ja konkurentsivõimeline maksukeskkonda

    Kõrgelt kvalifitseeritud töötajate kättesaadavus ja majandusarengu vajadustele vastav haridustellimus

    Konkurentsivõimelise hinnaga energia kättesaadavus

    Konkurentsivõimet piirava bürokraatia vähendamine ja avaliku sektori efektiivsuse kasv

    Eesti ettevõtete majanduse konkurentsivõime kasvu toetav Euroopa rohelise kokkuleppe ellu viimine

    Allikas: majanduslepe “Ambitsioon on valik”

  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Viimased karud annavad alla – S&P indeks muudkui kerkib
S&P 500 indeksi üha kerkides on viimased Wall Streeti karud alla andmas ja oma prognoose pulliseks muutmas.
S&P 500 indeksi üha kerkides on viimased Wall Streeti karud alla andmas ja oma prognoose pulliseks muutmas.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.