• OMX Baltic−0,25%309,6
  • OMX Riga0,04%898
  • OMX Tallinn−0,25%2 097,67
  • OMX Vilnius−0,12%1 440,8
  • S&P 500−0,67%7 353,61
  • DOW 30−0,65%49 363,88
  • Nasdaq −0,84%25 870,71
  • FTSE 1000,07%10 330,55
  • Nikkei 225−1,1%59 885,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%82,62
  • OMX Baltic−0,25%309,6
  • OMX Riga0,04%898
  • OMX Tallinn−0,25%2 097,67
  • OMX Vilnius−0,12%1 440,8
  • S&P 500−0,67%7 353,61
  • DOW 30−0,65%49 363,88
  • Nasdaq −0,84%25 870,71
  • FTSE 1000,07%10 330,55
  • Nikkei 225−1,1%59 885,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%82,62

Galerii: vastutustundliku ettevõtte märgise pälvis tänavu 36 ettevõtet. Kes sai kulla, hõbeda ja pronksi?

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum (VEF) tunnustas tänavu 36 ettevõtet. Võrreldes eelmise aastaga oli tasemete jaotus ühtlasem, kuna ESG standardite alusel lisati ankeeti küsimusi, mis tõstsid kvaliteedikontrolli.
VEFi juhatus: Rene Tammist, Annika Arras, Katrin Bats, Liina Kanter, Riin Savi, Kaur Sarv. Foto: Kristiin Elmat
  • VEFi juhatus: Rene Tammist, Annika Arras, Katrin Bats, Liina Kanter, Riin Savi, Kaur Sarv. Foto: Kristiin Elmat
VEFi indeksit anti välja 16. korda. Tänavu alustas ankeedi täitmist ligi 60 ettevõtet, kellest 48 esitasid ankeedi, kellest omakorda 36 pälvisid märgise. VEFi töörühma juht Jolanda Lipu ütles, et need 12 ettevõtet, kes ei saanud märgist, aimasid seda ette ning kandideerisid tagasiside saamiseks. Nemad said kandidaadimärgise.

Seotud lood

Uudised
  • 03.06.24, 11:24
A. Le Coq: kestlikkus pole loosung, vaid majanduslikult mõistlik otsus
A. Le Coqi pühendumine kestlikkusele on sügavalt juurdunud strateegia, mille aluseks on keskkond, inimesed ja tooted. Näiteks on ettevõte võtnud suuna süsinikuneutraalsusele ja teeb pidevalt jõupingutusi, et muuta oma tooted tervislikumaks ja keskkonnasõbralikumaks. Olulisel kohal on ka töötajate kaasamine ja nende heaolu.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 14:40
Miks kulutab ehitussektor enne tööde algust kümneid tuhandeid täiesti tühja?
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele