Kriitikute hinnangul pole praegune asepresident oma välispoliitilist visiooni siiani selgelt formuleerinud. Tema maailmavaate piirjooned lasevad end aga juba aimata.
- Kamala Harrisega hirmutab Donald Trump omi poolehoidjaid ja vastupidi, aga mida tasub oodata meil? Foto: AP/Scanpix
Kui asepresident Kamala Harrisel õnnestub Donald Trump novembris seljatada, tervitab enamik Ameerika liitlasi tema valimisvõitu halvasti varjatud rõõmuga. „Kui ta peaks valimised võitma, tähistame seda riigipühaga!“ ütleb ühe USA kauaaegse Aasia liitlasriigi ametnik. See ei ole isegi eriline liialdus – niivõrd ärevaks teeb paljusid pealinnu Trumpi teise võimaliku ametiaja ettearvamatu iseloom.
Harrise võiduga kaasnev kergendustunne annaks aga peatselt maad ettevaatlikule järelepärimisele selle kohta, milles täpsemalt seisneb tema maailmavaade ja kuidas see erineb praeguse presidendi Joe Bideni omast. Harrise toetajad räägivad õhinal sellest, kuidas ta süstiks Ameerika esimese beebibuumipõlvkonna-järgse presidendina värsket ja „kaasaegset“ mõtlemist selliste teemade käsitlemisse nagu Ameerika roll maailmas ning tehisintellekti ja avakosmose kasutuselevõtt kaitsevaldkonnas.
Harrise nõunikud rõhutavad ka tema rikkalikku kogemustepagasit: Bideni nelja-aastase ametiaja jooksul on Harris kohtunud 150 riigipeaga, astunud kolmel korral üles Müncheni julgeolekukonverentsil ning kuulanud pealt Bideni olulisi geopoliitilisi telefonikõnesid.
Ovaalkabinetis koha sissevõtmise ajaks oleks tal aga kõigi lähiajaloos vastvalitud presidentide seast üks ähmasemaid visioone maailmast ja Ameerika kohast sellest. Osalt seetõttu, et ta alustas oma kampaaniat alles juulis, kui 81aastane Biden loobus tervislikel põhjustel kandideerimast, osalt aga ka tema kampaania üldise ettevaatliku iseloomu tõttu on Harris pidanud vaid mõne üksiku kõne, kust on võimalik midagi tema mõtteviisi kohta välja lugeda.
Enimloetud
5
Kahjum parandati suuremaks
Hetkel kuum
Kahjum parandati suuremaks
Berkshire Hathaway kontol seisab rekordiline summa
Tagasi Äripäeva esilehele