Kümnendi suurim prügireform tõotab tuua arvatust priskema arve – ettevõtjad löövad kulusid kokku

Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo tunnistab, et prügiveoturgu ähvardab monopoliseerumine ning see on tõsine probleem, mis leidis alles nüüd poliitilise valmisoleku.

Saksamaalt ja Soomest plastjäätmeid importiva ettevõtte Neular juht Ilo Rannu ütleb, et kultuur algab prügikastist. Tema sõnul teevad mõne naabri jäätmed Eesti prügikastide sisule silmad ette.

Maksutõusud pärsivad tegevust kõige rohkem, vastasid ligi pooled pea 1400 ettevõtlussektori juhist, kelle eeloleva kuue kuu äriplaane Äripäeva Infopank küsis. Üha suuremat leevendust tunnevad nad aga langevatest intressidest ja nõudluse elavnemisest.

Selleks, et vähem olmejäätmeid jõuks prügimäele või põletusahju, hakatakse pakendeid koguma kodude juures, tõstetakse saastetasud mitmekordseks ning omavalitsused hakkavad korraldama hankeid uut moodi.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.