Jäätmereform tõstab prügilate ja põletamise hinda, kuid suurendab ringlussevõttu
Selleks, et vähem olmejäätmeid jõuks prügimäele või põletusahju, hakatakse pakendeid koguma kodude juures, tõstetakse saastetasud mitmekordseks ning omavalitsused hakkavad korraldama hankeid uut moodi.
Eestis on olmejäätmete käitlemisega asjad pisut halvasti. Umbes kolmandik võetakse ringlusse, aga tuleks võtta vähemalt pool. Selle eest võib Eestit oodata ka korralik trahv. Kliimaministeerium loodab, et uue jäätmereformiga suudetakse need probleemid lahendada.
Eesti on kaugel sellest, et kohustuseks võetud 50% olmejäätmetest 2025. aastaks ringlusse võetakse, ja pole viimase üheksa aastaga eesmärgile lähemale jõudnud, teatas riigikontroll.
Globaalne tööstushiid ABB pöörab jätkusuutlikkuse edendamisel tähelepanu sellele, et tootmises tekkivad jäätmed ei läheks ladestamisele ja et neil oleks veel mõni eesmärk. Tänaseks on ettevõtte Eesti tehased jõudnud selleni, et sorteerimata jäätmed, mida ei saa taaskasutada, lähevad koostööpartneri abiga energia tootmisesse, selgus sisuturundussaates „Jätkusuutlik ja roheline“.“
Eile meie seast lahkunud Nikolai Ossipenko kasutas kohalike poliitikute enda lõa otsas hoidmiseks jõulisi ning seadusi rikkuvaid meetodeid, kuid see tagas endise miilitsa ja politseiniku Ossipenko kommunaaläridele kasumi ning välistas konkurentsi hangetel.
Uikala prügila, mis nädal tagasi suure põlengu tõttu tegevuse peatas, ei tööta endiselt. Kui paus venib liiga pikaks, hakkab Ida-Viru jäätmeturg teistmoodi välja nägema ja elanikke ähvardab hinnatõus.
Hõbe on tänavu hinnatõusult kullale alla jäänud, sest investorid otsivad kullas geopoliitiliste pingete, kaubandussõja ja majanduslanguse riskide vastu kaitset. Samas püsib hõbeda tööstuslik nõudlus tugev ja tänavu on oodata turul suurt puudujääki, mis toetab hinda ka edaspidi.