Riigikohtu otsusega jõustus keskkonnaameti otsus, mis mõistis Olerexi süüdi liiga väikse hulga biokütuse turule toomises 2022. aastal. Teine järjestikune biokütuse nõude rikkumine toob ettevõttele 300 000 euro suuruse trahvi.
Möödunud aasta detsembris mõistis keskkonnaamet väärteomenetluse otsusega Olerexi süüdi biokütuste osakaalu kohustuse täitmata jätmise eest 2022. aastal. Amet heitis kütuseärile ette seda, et müüdud kütuste hulgas ei olnud piisavalt taastuvatest allikatest pärinevaid kütuseid. Tänase riigikohtu otsusega jõustus süüdimõistev otsus, millega riigikohus määras karistuseks 300 000 eurot trahvi.
Konkurentsiamet on alustanud järelevalvemenetlust kütusefirma Olerexi suhtes, et uurida võimalikku konkurentsireeglite rikkumist Eesti mootorkütuste jae- ja hulgimüügiturul.
Tanklaketi juht: Olerex ei soovinud seadust rikkuda
Keskkonnaamet määras Olerexile biokütuste osakaalu nõude korduva täitmata jätmise eest rahatrahvi 8 miljonit eurot. Ettevõte endal süüd ei näe ja plaanib otsuse edasi kaevata.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?