• OMX Baltic0,56%303,3
  • OMX Riga0,21%869,78
  • OMX Tallinn0,35%1 980,01
  • OMX Vilnius1,02%1 194,22
  • S&P 500−0,77%5 606,91
  • DOW 30−0,95%40 829
  • Nasdaq −0,87%17 689,66
  • FTSE 1000,01%8 597,42
  • Nikkei 2251,04%36 830,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,00
  • GBP/EUR0,00%0,00
  • EUR/RUB0,00%0,00
  • OMX Baltic0,56%303,3
  • OMX Riga0,21%869,78
  • OMX Tallinn0,35%1 980,01
  • OMX Vilnius1,02%1 194,22
  • S&P 500−0,77%5 606,91
  • DOW 30−0,95%40 829
  • Nasdaq −0,87%17 689,66
  • FTSE 1000,01%8 597,42
  • Nikkei 2251,04%36 830,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,00
  • GBP/EUR0,00%0,00
  • EUR/RUB0,00%0,00
  • 25.01.25, 13:00

Filmilavastaja Arvo Iho: “Mul on elus vedanud tarkade ja toredate inimestega”

Eesti filmilavastaja Arvo Iho ja tema “Naerata ometi” on taas tõusnud rambivalgusesse - 40 aastat peale loomist kanti film tänavu jaanuaris Berliini filmifestivali kuldvaramusse Berlinale Classics. Uue tähetunni valguses heitsime pilgu Roelas sirgunud mehe elule ja tööle, jätmata kõrvale tema nõiduslikku suhet loomadega ja armastust Siberi looduse vastu. Ja naisi.
Arvo Iho
  • Arvo Iho
  • Foto: Toivo Igo
“Filmitegemine on väga raske amet,” tunnistas Iho. “Kui ma 2006. aastal autoroolis väsimusest magama jäin ja metsa sõitsin, mõistsin, et see oli Jumala viimane näpuviibutus mulle,” meenutas mees ränka läbielamist, mis tõid kaasa selgroovigastuse, kopsurebendi ja murdunud roided. Uuesti jalul, otsustas Iho, et filmitegemisega on lõpp. “Kõik, mida ma tahtsin ära teha, olin ära teinud ja suvalisi asju ma teha ei taha,” meenutas ta, kuidas südamerahuga filmilavastamisega lõpparve tegi.
Operaatoritöö ja dokumentaalfilmide kõrval kuulub Iho pagasisse filmilavastajana tehtud 5 filmi: “Naerata ometi” (1985; kahasse Leida Laiusega), “Vaatleja” (1987), “Ainult hulludele ehk Halastajaõde” (1990), “Karu süda” (2001), “Karusmari” (2006). Kõige rohkem rahvusvahelisi auhindu võitis “Halastajaõde”, kõige suurem ettevõtmine oli “Karu süda”, Iho enda lemmikuks on “Naerata ometi”.
Filmidest hiljem. Et Iho loomingut paremini mõista, tuleb vaadata tagasi.
1949. aasta jaanipäeva eel oli väikesel Arvol ilmaletulekuga nii kiire, et ta sündis lahtises veoautokastis. “Teel Veltsist Rakvere haiglasse, otse selles kohas, kus praegu on Oleg Grossi maja,” teab Iho, kus ta silmad esmakordselt ilmavalgust nägid. Ingerisoomlastest ema ja isa olid mõlemad eri kohtades vangilaagris olnud. “Ja mina olin nende taaskohtumise vili,” muheles mees. Veltsist koliti elama Roelasse siis, kui poiss oli kolmeaastane. Elamistingimused olid väga viletsad. “Meid pandi elama mõisa tõllakuurist tehtud tööliste majja, kus külma ja niiskuse tõttu surid minu kaks õde läkaköhasse ja mina jäin luuturbekuloosi,” meenutas Iho, kes saadeti viieaastase poisina üheksaks kuuks ravile Narva-Jõesuu sanatooriumisse. Kaks kuud tuli veeta kipsis, hiljem õppida uuesti kõndima. Soomekeelsest kodust tulnud poiss omandas sanatooriumis vene keele, Roelas õues mängides eesti keele.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.04.25, 14:11
Turvafirma: IT-probleemide asemel saame nüüd tegeleda elupäästva tehnoloogia arendamisega
Turvasüsteemide töökindlus sõltub üha enam sellest, kui kiire ja kvaliteetne on võrguühendus ja kui hästi on ettevõtte läbi mõelnud oma tehnoloogilised lahendused. G4S otsustas, et IT-probleemide lahendamise asemel tahavad nad keskenduda äri arendamisele, mis muu hulgas päästaks iganädalaselt ka inimeste elusid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele