FT: Mida Hiina naftatipp maailmaturule võiks tähendada?

Maailma suurima naftafirma Saudi Aramco juhi Amin Nasseri jaoks on Hiina alati olnud lemmikklient.

Oma kümneaastase juhistaaži jooksul on Nasser näinud saudide Hiina-suunalise naftaekspordi enam kui kolmekordistumist – 2022. aastal, mil Hiina rafineerimistehastesse lähetati pea kuuendik kõigist Saudi Araabias pumbatud barrelitest, ületas see rekordilise 56 miljardi dollari piiri.

Välisriikidest pärinev nafta on olnud Hiina majanduskasvu tugisammas, aidates ehitada nullist üles maailma suurima autotööstuse, rajada uusi raudteid ja lennuliine ning püstitada tuhandeid pilvelõhkujaid. 2022. aastal moodustas naftaimport Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel 72 protsenti Hiina toornafta kogutarbimisest.

„Kui meie suhted jõuavad tasemele, mida pole veel uneski nähtud, aitaks see Hiinal kahtlemata veelgi kiiremini oma rahva lootusi ja unistusi realiseerida,“ ütles Nasser mullusel Hiina arengufoorumil Pekingis.

Nüüd leidub aga märke sellest, et Hiina janu toornafta järele on oodatust varem tippu jõudmas – tegemist on arenguga, mis on naftaturgu põhjalikult raputanud.

Hiina teatas eelmisel nädalal, et sealne naftaimport langes 2024. aastal eelnenud aastaga võrreldes ligi 2 protsenti ehk 240 000 barreli võrra päevas – 11 miljoni barrelini päevas. Kui COVID-19 periood kõrvale jätta, on see esimene langus kahe aastakümne jooksul.