Põllumajandusfirma kavatseb Kohtla-Järvele ehitada tehase, mis toodab metaani sõnnikust, silost ja kohalike põllumajandustootjate jäätmetest. Kõik see toimetatakse töötlemiseks veoautodega, mis ise tarbivad kütusena biometaani.
Kohalikud ja taastuvalt toodetud kütused pidid aitama Euroopal ja Põhja-Ameerikal teha rohepööret ning päästma maakera kliima. Nüüd vajavad nende tootjad hoopis ise päästmist. Appi tõttas Euroopa Liit, mis sunnib lennuettevõtjaid biokütustele üle minema. Võitjateks on biokütuste aktsiad.
Käesoleval aastal toodetakse Eestis kokku ligi 250 gigavatt-tundi rohegaasi, mis moodustab tarbitavast maagaasist ligi 7 protsenti. Kümnendi lõpuks võiks see aga neljakordistuda, rääkisid Äripäeva raadio saates Eesti Biogaasi juht Kristjan Stroom ja Infortari arendusdirektor Imre Mürk.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.