- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,58%8 791,8
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,87
- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,58%8 791,8
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,87
25 aastat tagasi otsustab äsja Venemaa peaministriks saanud Vladimir Putin alustada Tšetšeenias “terrorismivastast” operatsiooni. Poole aastaga hävitab armee tšetšeenide pealinna Groznõi, rahvas valib Putini presidendiks.
Ent kui mõni kuu hiljem plahvatab Barentsi meres tuumaallveelaeval Kursk torpeedo ja viib endaga märga hauda 118 noort meest, on noor president kahvlis. Ta istub Sotši suveresidentsis suletud uste taga ega võta vastu Suurbritannia ja Norra pakutud abi.
Riiklike telekanalite põhjal pole esimestel päevadel üldse põhjust arvata, et midagi juhtus. Kuid vaadatuim Vene erakanal NTV näitab hommikust õhtuni nutvaid emasid ja seab kahtluse alla ametlikku narratiivi. Kui Putin lõpuks meremeeste vanematega kohtub, karjutakse tema peale avalikult. Esimest ja viimast korda.
Aasta hiljem on NTV omanik Gazprom ja maja endistest inimestest tühi. Aastaks 2004, mil Vene eriväed tapavad Põhja-Osseetia linnas Beslanis 186 pantvangistatud last, on üleriigilisest vabast ajakirjandusest alles riismed. Putini jaoks on see alles algus.
"Me teeme näo, nagu oleksime pealtvaatajad. Ei, me oleme juba ohvrid,” ütleb Peter Pomerantsev, kes töötas neil aastail niisamuti Moskvas ja televisioonis. Ta koges vahetult, kuidas presidendist sai tsaar, vabast mõttest kuritegu ja informatsioonist relv.
Ajakirjaniku Anna Politkovskaja laseb Putin tappa oma 54. sünnipäevaks. Revolutsioon Gruusias ja Ukrainas näitab talle aga, et avalikku ruumi on vaja ohjata ka piiride taga. Ja kuna relv pole enam Makarov, vaid moonutus ja liialdus, ei saa Lääs arugi, et veritseb. Kui 2022. aastal tungivad Vene väed kõige täiega Ukrainasse, arutletakse Washingtonis, Berliinis ja Pariisis ikka veel, kelle sõda see õieti on.
"Kui raamistada seda lugu kui Venemaa versus Ukraina, oled juba täiesti mööda pannud, milles see kogu asi üldse on,” lajatab Pomerantsev. Seda sõda ei võideta Pokrovski all, vaid meie peades. Ja ehkki ta ütleb, et me oleme juba kaotanud, kirjutas ta ikkagi raamatu “Kuidas võita infosõda”.
Peter Pomerantsev on Kiievis sündinud Briti ajakirjanik ja publitsist. Ta on kirjutanud infosõja teemal kolm raamatut, neist menukaim “Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik” (Tänapäev, 2015) ja hiljutisim “Kuidas võita infosõda” (Tänapäev, 2025). Ajaloolane Anne Applebaum nimetab teda üheks parimaks Putini Venemaa kirjeldajaks.
Seotud lood
Donald Trumpi isiksus ja käitumine vaevalt muutuvad, ent nagu näeme, tekib vabas maailmas alati vastasmõju, mis seab arutule bravuurile piirid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajaloolane Juri Felštinski leiab, et Donald Trumpi saabumine Valgesse Majja on NATO praktiliselt hävitanud. See paneb Eestit veelgi enam huvituma sellest, et Venemaa Ukrainat ei vallutaks, sest vastasel juhul peab Felštinski Venemaa sissetungi Balti riikidesse vältimatuks.
Eile Saksamaa liidukantsleriks valitud Friedrich Merz kritiseeris veel mullu sügisel toonast kantslerit Olaf Scholzi muuhulgas Ukraina väheses abistamises, kuid nüüdseks on ta hoiak muutunud, ütles politoloog Vello Pettai.
- PRO
Pühapäevane Ukraina droonirünnak on ilmselt üks selle sõja märgilisemaid sündmusi.
Ettevõtted, kelle jaoks autod on oluline osa äritegevusest on harjunud autoparki liisima ja ise haldama. Tänapäeval on ettevõtte nimel olevad autod nagu Nokia 3310 – omal ajal ülivajalik, aga praeguseks juba retro, sest on oluliselt efektiivsemaid ja mõistlikumaid lahendusi.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee