Pühapäevane Ukraina droonirünnak on ilmselt üks selle sõja märgilisemaid sündmusi.

- Kremli ametlikud kanalid ja režiimimeelsed meediaväljaanded on sisuliselt rünnaku maha vaikinud.
- Foto: Zumapress/Scanpix
Olgu sul käepärast Patriot või S-400, õhutõrjeraketiga ühe lennumasina allatulistamine maksab vähemalt miljon eurot lask. Isegi Iisraeli Raudkuppel, mille peaeesmärk on hävitada lühimaarakette, nõuab ühe lasu eest 50 000 eurot. Just see finantsreaalsus on 21. sajandi sõja suurim mure.
Kui Ukraina saatis nädalavahetusel Vene strateegiliste lennuväljade pihta sadakond drooni, polnud venelastel midagi muud teha kui kohapeal improviseerida. Mõne kilomeetri kauguselt õhku tõusnud hävitusmasinad lendasid metsatukkade kohal ja muutusid nähtavaks alles lennuvälja perimeetril.
Ehkki Lääs tunneb rõõmu sellest, et Ukraina on taas kord Venemaad strateegiliselt nõrgestanud, tehakse pealinnades juba kriisiplaane, kuidas oma lennuvälju ja olulist taristut kaitsta. On ju näiteks Hiina ettevõtted ostnud viimastel aastatel hulga maad USA lennubaaside lähedal Californias, Texases, Floridas ja Põhja-Dakotas – viimases samamoodi tuumavõimekusega strateegilised pommitajad.
Sõjas on küll Venemaa ja Ukraina, sekka vabatahtlikke ja mitte-nii-vabatahtlikke abistajaid kolmandatest riikidest. Ent õppetunde nopivad sellest kõik.
Kui 125 aasta tagune Buuri sõda näitas, kuidas väiksemal geriljataktikat kasutaval sõjapoolel on võimalik edu saavutada – juhatades sõjapidamises nõnda sisse 20. sajandi –, siis nüüd demonstreerivad Ukraina droonirünnakud Venemaa vastu, kuidas sõjapidamine on lõpuks tõeliselt 21. sajandisse jõudnud.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt
kampaania.aripaev.ee/globaalne-briifing “Unikaalne operatsioon” lõi Venemaal hinge kinni. Kreml ei tea siiani, milliseid juhiseid anda režiimimeediale, et spinnida Ukraina pühapäevast operatsiooni, mille käigus hävis mitukümmend Vene strateegilist pommitajat. Vihatund Vladimir Solovjovi telesaates suutis panna fookuse üksnes sellele, et süüdistada enesele teadmata droonid sihtpaika vedanud veokijuhte ning nõuda tuumadoktriinis taas selget ähvardust anda esimene löök. Kaasa ei aita ka äsjane uudis sellest, et ukrainlastel õnnestus taas anda löök Kertši sillale.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ukraina relvajõudude pühapäevane rünnak Vene lennuväljade pihta hävitas mitme miljardi eest tehnikat, mida pole võimalik taastada.
Ukraina relvajõudude unikaalne droonirünnak Vene lennuväljade pihta näitab, et neil on Venemaa sügavustes märkimisväärne agentide võrgustik, usub julgeolekuekspert Ilmar Raag.
Poola presidendiks valitud Karol Nawrocki taust on märksa kirjum kui pelgalt rahvuskonservatiiv ja ajaloolane, rääkis Äripäeva välistoimetaja Indrek Lepik.
Friedrich Merz lubas nii Vilniuses kui ka Helsingis, et siinne julgeolek on lahutamatu Saksamaa julgeolekust.
Moodulrobot Yarbo ei niida lihtsalt muru – ta puhub lehti, lükkab lund, trimmerdab, väetab taimi ja veab isegi haagist. Maailma esimene aastaringselt töötav moodulrobot muudab kinnisvarahalduses mängureegleid, selgitab Yarbo brändi ametlik esindaja Tauri Kade.