Kliimamuutused võivad elektriliinid ajada maa alla
Samal ajal, kui Brasiilias peetakse maailma kliimaalast tippkohtumist, räägiti Rakveres sellest, kuidas Eesti omavalitsused saavad paremini toime tulla kliimamuutuste mõjudega.
Murel Truu tõdes, et valingvihmadest tingitud üleujutusteks me paraku veel valmis pole ning taristuriskidest peetakse just üleujutusi kriitilisteks.
Foto: Andres Pulver
Kliima muutumisest annavad märku tormituuled, valingvihmad ja võõrliigid. Otsapidi mõjutab kliima muutumine nii inimesi, omavalitsusi kui ka ettevõtlust.
Investeeringud tulevad Eestisse vaid siis, kui roheenergeetika on korras. “Me võistleme 30 sadamaga Läänemerel, innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad eelise,” rääkis Tallinna Sadama juht Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.
Bigbanki kestlikkusaruandest selgub, et neil on sel aastal ees mitu suurt tegevust, näiteks mõjuala 3 hindamine ja kestlike rahastamise sihtide seadmine.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles Taanis toimuval ELi keskkonnanõukogu mitteametlikul kohtumisel, et Eesti saab toetada ELi 2040. aasta kliimaeesmärke, kui selleks on olemas uued tehnoloogiad, vajalik rahastus ning paindlikkus eesmärkide täitmisel.
IKEA Eesti ärikliendiosakonna juhi Kärilin Kuhlapi sõnul on pärast koroonapandeemiat ettevõtete ruumivajadus ja sisustusstiil märgatavalt muutunud – üha enam soovitakse multifunktsionaalseid lahendusi ja neutraalseid, koduseid toone.