Valdo Kalm: rohelahendused meelitavad kohale uued ärivõimalused
- OMX Baltic0,51%290,81
- OMX Riga−0,44%907,64
- OMX Tallinn0,27%1 928,68
- OMX Vilnius0,3%1 241,06
- S&P 5000,41%6 688,46
- DOW 300,18%46 397,89
- Nasdaq 0,3%22 660,01
- FTSE 1000,44%9 391,53
- Nikkei 225−0,85%44 550,85
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%96,25
- OMX Baltic0,51%290,81
- OMX Riga−0,44%907,64
- OMX Tallinn0,27%1 928,68
- OMX Vilnius0,3%1 241,06
- S&P 5000,41%6 688,46
- DOW 300,18%46 397,89
- Nasdaq 0,3%22 660,01
- FTSE 1000,44%9 391,53
- Nikkei 225−0,85%44 550,85
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%96,25
- ST
Valdo Kalm: rohetehnoloogia tõstab Läänemere tihedas konkurentsis esile
Valdo Kalm vaatab ettevõtet kui perekonda, kus võiks optimaalselt ja säästlikult majandada. Uisapäisa raiskamised ja asjade ära viskamine talle ei meeldi. “Me pigem ostame, kuid ei remondi. Mina hea meelega remondin ja vaatan isiklikus plaanis pikalt ette ning mõtlen oma lastelaste peale,” rääkis ta raadiosaates “Juhtides tulevikku”.
Käed külge suhtumisega on ta nii tööl kui kodus. “Mul on töötuba ja teen hea meelega seal puutööd. Uued põlvkonnad seda enam ei tee, neil pole selliseid oskusi,” nentis ta.
Kalm tõdes, et looduse toimimine ja kliimamuutused panevad teda mõtlema, näiteks sellele, kuidas võib kõrge temperatuur tekitada massilist kliimarännet ning kui oluline on selliseid arenguid ette näha ja nendega arvestada.
Tippjuht on alati keskkonnast huvitunud, kuid see süvenes 2009. aastal, kui sündisid mõttetalgud “Teeme ära”, mis pani hiljem aluse Rohetiigrile.
Äris jälgib Kalm Euroopa prioriteeti vähendada süsiniku jalajälge ja suhtub USA suundumustesse ettevaatlikult. Küll aga tuleb tema sõnutsi vaadata, kuidas arendab kiire majanduskasvu ja suure rahvaarvuga Hiina rohetehnoloogiat.
Tehnoloogia ja roheenergia on igatahes uue majandusmudeli võtmed: digitaliseerimine, väiksema süsinikujäljega energia ja investeeringud loovad konkurentsieelise. Rohepöördest rääkides tulebki tema sõnutsi näidata ärilist kasu, mida investeeringud toovad.
Kasu Tallinna Sadamale on nähtav. “Me võistleme 30 sadamaga Läänemerel, innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad eelise. Kruiisilaevad küsivad kaldaelektrit, selleks peame valmis olema,“ selgitas ta.
Tallinna Sadamal on tööstuspargid Paldiskis ja Muugal, kus roheenergia tootmine ja ringmajandus loovad olulist lisandväärtust. “Need, kes täna Eestisse tulla soovivad, küsivad, kuidas on lood rohelise energiaga. Kui see pool on korras, tulevad meile ka investeeringud.”
Kui roheteemad ja kestlikkus ei tuleks seadusandlusesse, kuidas näed oma sektorit mõne aja pärast?
Selle küsimuse esitas eelmise saate külaline, Viru Keskuse kommunikatsioonijuht Kärt Vilt.
Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmu sõnul on keskkond nende ettevõtte fookuses ja roheteemad äri DNA-s. “Regulatsioonid mõjutavad küll valdkonda ja laevaomanikke, kuid isiklikult tuleks lähtuda pikaajalisest planeerimisest ning järeltulevate põlvede huvist. Olles hariduselt insener, kuulaksin teadlasi. Kui nad ütlevad, et meil on suured keskkonnariskid, siis tasub neid kuulata,” rääkis ta.
Ühte jalga Helsingiga
Tallinna Sadam käib ühte jalga Helsingi Sadamaga. Kalm ei kipu Tallinna võrdlema pika ajalooga sadamatega, kuid neilt saab eeskuju võtta. “Oleme külastanud Rotterdami, kellelt on üht-teist õppida. Hamburg on loonud ümber sadama väga ägeda tööstuspargi. Roheenergia tootmisprojektid on meil käimas mõlemas sadamas, aga seal on need täna juba olemas,” rääkis ta.
Kaks aastat tagasi allkirjastasid nad rohelise reisimise kontseptsiooni Tallinna ja Helsingi vahel, kus kirjeldasid, kuidas reisija astub sadamast väljudes nii Tallinnas kui Helsingis trammile.
Seda peab toetama ka linnaruum. Tallinnas keskendub ettevõte Vanasadama piirkonnale, kus võiks Kalmu sõnul olla nii kinnisvara ja teenused kui kool ja lasteaed.
Tallinna Sadam võtab külalisi vastu üle 60 hektari suurusel alal, millest 15 hektarit läheb kinnisvaraarenduse alla, kus järgitakse kestlikkuse põhimõtteid. “Sinna võiks tulla uus keskus, sest miks ei võiks ühel linnal olla neid mitu – on ju Raekoja plats ja Vabaduse väljak,” arutles Kalm.
Aina väiksem süsinikujälg sadamates
Tallinna Sadama eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks ning see nõuab kogu ahela – tütarettevõtete, partnerite, klientide ja operaatorite – panust. Kõige aluseks on Kalmu sõnutsi siiski inimene ning tema tõekspidamised. “Me saame sorteerida prügi, sõita jalgratta ja hübriidautoga. Väärtused ja hoiakud algavad meist endist.”
Sadamates hakati süsinikuheidet mõõtma viis aastat tagasi ja nüüdseks raporteerivad operaatorid emissioonide kohta kohapeal. Viimasel kahel aastal on Kalmu sõnutsi heide korralikult vähenenud.
Sadamas on palju automatiseerimist ja digitaliseerimist, mis toetab rohereformi. Tallinna Sadam on unikaalne Euroopas, kuna seal tegutseb igapäevaselt kolm operaatorit: Viking Line, Tallink ja Eckerö Line. “Saame öelda, et laeva saabumise protsess on kiire ja võtab viis minutit, mil laev on sildunud. See tähendab taas väiksemat CO2,” selgitas ta.
Kalm toob näitena välja, et neil on üks hübriidlaev, mille süsinikuheide on märgatavalt langenud. Hübriid-, elektril ja LNG-ga sõitvad laevad on normaalsus, mis tagab paindlikkuse hinnamuutustes ja tarbimises, märkis ta.
“Tallinki puhul saame juba rääkida LNG-kütusest, Viking Line’il on käsil elektrilaeva valmistamine,” kirjeldas ta ja usub, et Muuga ja Vuosaari liini CO2 heidet saab ka vähendada.
Edukas ringne äri
Peale kliimamõjude keskendub Tallinna Sadam ringmajandusele, kus nähakse ärivõimalusi.
Kalm rääkis, et sadam võtab laevadelt vastu erinevaid jääke alates õlisegudest kuni kruiisilaevade madratsiteni. Sadamas on isegi eraldi õlikorjelaevad ja ettevõte korraldavad pidevalt õppusi, sest töötajad peavad olema valmis ootamatuteks.
Eriti tegeleb ringmajandusega Tallinna Sadama tütarfirma Green Marine, millel on rafineerimise ja prügisorteerimise tehased, kus sorteeritakse nii riiet kui puitu. Jäätmetest on võimalik välja võtta kaheksa fragmenti, mida taas turule müüa.
Kuigi Tallinna Sadamal on edukad ringmajanduse projektid ja firma suudab näha ärivõimalusi, peab Kalm ringmajanduse seisu laiemalt Eestis kehvaks.
Saatele omaselt esitas Tallinna Sadama juht Valdo Kalm järgmisele külalisele küsimuse: kuidas teie selgitate ja veenate rohepöörde vajadust oma ettevõttes, et kogu seltskond oleks kaasas?
Äripäeva raadio saatesarjas „Juhtides tulevikku“ avavad tippjuhid, kuidas nemad oma ettevõtet kestlikuma arengu suunas juhivad. Igas saates on külas üks Rohetiigrisse kuuluva ettevõtte juht, keda usutleb saatejuht Rivo Sarapik. Saade on eetris kord kuus neljapäeviti.
Kuula raadiosaadet “Juhtides tulevikku”, kus käis külas Valdo Kalm, siit:
Seotud lood
Hetkel kuum
Lisatud prokuröri kommentaar
“Pankade silmis oleme vähelikviidsed naksitrallid”
Elukaaslased jäidki kalleid kodumasinaid ootama
“Mingit emotsiooni ei tekita”
Podcastid
72 akadeemilist tundi, millest 32 ak/h auditoorne õpe ja 40 ak/h iseseisev e-õpe
Enimloetud
1
Lisatud prokuröri kommentaar
Viimased uudised
Elukaaslased jäidki kalleid kodumasinaid ootama
Tagasi Äripäeva esilehele