Vaja kaht jäämurdjat

Mida teha? Esmane lahendus on jäämurdjate rentimine. Paraku ei saa sellele aga lootma jääda. Kogemus näitab, et külmadel talvedel on Euroopast peaaegu võimatu prahtida mõnd vaba jäämurdjat. Kui ka leitakse mõni laev nt USAst või Kanadast, siis tuleb arvestada mitmenädalase ooteaja ja suurte ülesõidukuludega.

Hea eeskuju on Soome ja Rootsi koostöö Botnia lahel, kus mõlema riigi jäämurdjad aitavad vastastikku üksteise sadamatesse suunduvaid laevu. Eesti ei saa sarnast koostöölepingut sõlmida, sest see eeldab mõlemalt riigilt enam-vähem võrdväärset jäämurderessurssi. Soomel on 9, Rootsil 8 ja venelastel töötab Soome lahel kuni 11 jäämurdjat. Ühe jäämurdjaga Eestit ei võeta kuigi tõsise partnerina. Ainuõige on ehitada mitmeotstarbelised jäälõhkujad.

Mitmeotstarbeliste laevade soetamise vajadust tõestab ka Läänemere Keskkonnakaitse Komisjoni läbiviidud uuring: märkimisväärselt on kasvanud madalikulesõidud. Täna puuduvad Eestil selliste päästeoperatsioonide läbiviimiseks võimsad, pukseerimistööks sobivad laevad. Uued mitmeotstarbelised jäämurdjad on ka tõhus lisavõimsus õlitõrjeks, kui muud ressursid on ammendunud.

Tänases situatsioonis vajame Soome lahele lisaks jäämurdjale Tarmo kiiresti kaht uut mitmeotstarbelist jäämurdjat. Esimese jäämurdja ehitamisega tuleks alustada kindlasti juba tänavu ja järgmisel aastal hakata astuma juba teise laeva soetamiseks vajalike samme. Ainult sellisel juhul oleks reaalne esimese laeva valmimine 2008. ja teise 2011. aastal.