• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Reformierakond peab alla neelama kibeda pilli

    Eile sai avalikkus teada, et Siim Kallas kirjutas 13. jaanuaril alla lepingule, millega müüs Reformierakonna maha Res Publicale. Mõlemale poolele tundus see tookord kasuliku ärina. Kindlasti ei olnud tegu ainult ?kavatsuste protokolliga? ega kahe erakonna esimehe ?visiooniga?. Leping pöörati kohe täitmisele. Kaks päeva pärast sellele alla kirjutamist aitas Res Publica Kallase eurovoliniku kandidaadiks, siis veel Märt Raski riigikohtu esimeheks jne.
    Res Publical tekkis õigustatud ootus, et Reformierakond asub kokkulepet täitma ? ühendab kaks parteid, valib Partsi selle esimeheks ja säilitab viimasele peaministri tooli, lõhub Tallinna ja teiste omavalitsuste võimukoalitsioonid jne. Tallinna võim lõhutigi. Muud aga ei toimunud.
    Res Publicale seletati, et ?olukord on muutunud?. Lepingu tingimused tuleb uuesti üle vaadata. Reform oli oma osa kätte saanud ja neil polnud seda lepingut enam vaja.
    Res Publica tundis ennast petetuna. Oma arvates oli ta Reformierakonna eest tasunud, pealegi konverteeritavas valuutas, ja nüüd selgus, et teine pool enam ei tahagi tehingut. Esitati mitu ultimaatumit, millal Reformierakond peaks lepingut täitma, aga need kõlasid kui kurtidele kõrvadele. Viimases hädas otsustaski Res Publica lepingu ajalehte panna, et kõik näeksid, millist petukaupa nendega on tehtud.
    Reformierakonna käitumine meenutab kurva lõpu leidnud Koonderakonda, kellega samuti oli ohtlik asuda lepingulistesse suhetesse. Lepingud pidasid senikaua, kuni see oli Koonderakonnale kasulik. Võibki öelda, et eilne Koonderakond, see on tänane Reformierakond.
    Kindlasti tehakse katse skandaal summutada. Ma ei usu, et see seekord õnnestub.
    21. novembril toimuval üldkogul on Reformierakond sunnitud alla neelama kibeda pilli ja asuma täitma ühismemorandumit aasta algul kokku lepitud tingimustel. Mis neile muud üle jääb? See aga ei tähenda, et sunnitud abielu kummalegi poolele pikka pidu tõotab. Või et kummagi reiting sellest tõuseb. Reformierakonna juhid lootsid, et Res Publica ei söanda salalepingut avalikuks teha ja jääb pika ninaga. Pahandab isekeskis, aga on vait avalikkuse ees. Res Publica osutus aga võimeliseks tegema tugevamaid käike.
    Nüüd ei saa Reformierakond öelda ?ei?. Mänguruumi tema jaoks enam ei ole. Ühinemine viiakse teoks. Reformierakond kaob Eesti poliitiliselt maastikult. Kuigi pulmaöö 31. märtsil 2005. aastal hakkab meenutama rohkem kriminaalset vägistamist kui õnnelikku vastastikust andumist ühises abieluvoodis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.