Obama võit on Ansipi kaotus

Bushi majanduspoliitika tunnusjoon on maksuvabastused rikkamaile. Ka Ansipi valitsus keskendub tulumaksulangetusele, millest võidavad enim jõukamad.

Bushi ajal olid USAs vaeslapse rollis nii haridus kui ka tervishoid. Ka Ansip kandib käibemaksu tõusu kaudu raha välja just eeskätt tervishoiu-, haridus- ja kultuurivaldkonnast.

Vabariiklasest presidendi ajalukku kadumisega jääb ka Eesti valitsusliit peata, seni on ikka USA konservatiivide juhtnööride järgi käitutud.

Tulevane USA president lubab muutusi. Rahvusvahelistes suhetes tõotab kasutada pearelvana diplomaatiat, mitte toorest jõudu, ja rahvusvahelist õigust - mitte tühja paberit, millega võib manipuleerida, vaid millega tagatakse kõigi maailma riikide iseseisvus ja turvalisus.

Obama lubab maksusüsteemi kaudu toetada keskklassi. Tugev keskklass aitab majandusel taastuda madalseisust, rikkamail tuleb aga panustada riigi toimimisse enam. Kaovad soodustused inimestele, kes teenivad aastas üle 250 000 dollari.

Obama lubab muutust, mille tulemusena riik hakkab taas käituma riigina. Riigi kohustus on tagada elementaarne tervisekaitse kodanikele, võimalikult hea haridus tulevastele põlvedele.

Need muutused on sarnased Keskerakonna püüdlustega Eesti poliitikas. Ka meie leiame, et riiki ei tohi aina õhemaks lihvida, vaid rasketel aegadel tugevdama, sest väheste ülirikaste heaolu kogu rahva arvelt ei ole sellesama rahva püsimajäämise seisukohalt jätkusuutlik.

Obama võit on inspiratsiooniks kogu maailmale. USA näitas end kui tolerantset riiki, kus ajaloolistest sisemistest vastuoludest ollakse üle. Obama valikuga täitus Martin Luther Kingi unistus.

Kindlasti on ka meil Eestis sellest õppida. Ansip on ikka lootnud, et vastandumise ja võõravihaga saab endale koguda eestlaste toetust. Aga kui muudaks paradigmat ja näeks meie kaaskodanikke mitte rahvuse pinnal killustatuna, vaid ühtse tuleviku põhjal seotuna?

Panin tähele nii mõnegi Eesti poliitiku haput nägu eile hommikul, kuigi räägiti, et iga USA president on Eestile sobilik. Võib aga ette kujutada, mida parempoolsete parteide juhid tegelikult mõtlesid. Oli ju kolmapäeva hommik neile nagu McCainilegi kaotuse hommik.