Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Panus vaid eurokaardile võib anda surmahoobi majandusele

    Valitsusparteid püüavad jätta mulje, et valitsussektori eelarve defitsiit on ainuke euroga liitumise kriteerium ja selle täitmisel võib Eesti hakata kohe valmistuma pidulikuks euro kasutuselevõtuks. Reaalsus on mõnevõrra teistsugune: euroga liitumiseks tuleb täita mitte üks, vaid viis kriteeriumi ja nende täitmine ehk majanduslik lähenemine euroalale peab olema jätkusuutlik.
    Euroalaga liitumiseks peab olema täidetud hinnastabiilsuse, eelarve tasakaalu ja võlakoormuse, vahetuskursi ja intressimäära kriteerium. Samuti tuleb täita euro kasutuselevõtu õiguslikud nõuded. Kõik kriteeriumid on võrdsed, neid ei seata tähtsuse järjekorda.
    Kuni 2008. aastani oli Eesti jaoks suurim probleem inflatsioonikriteeriumi täitmine. Kui veel 2005 tõusid tarbijahinnad vaid veidi üle 4%, siis paljuski laenuraha abil toimunud majanduse kiire kasvuga 2006-2007 kaasnes ka hindade kasv vastavalt 4,4% ja 6,7%. Hinnatõusu mõjutasid ka valitsuse ennatlikud aktsiisitõusud.
    2007. aasta lõpul ja 2008. toimus järsk hinnatõususurve välistegurite mõjul - hüppeliselt kallinesid toorme (eeskätt energiakandjate) hinnad. Kokkuvõttes tõusid hinnad üle 10%, inflatsioonikriteeriumi täitmine nihkus kaugemale. Nüüd on hinnatõus peatunud. Kui maailmaturul ei toimu ootamatuid arenguid ega kehtestata täiendavaid kaudseid makse, võib tänavu hinnatõus jääda nö lubatud piiresse.
    Probleeme ei ole vahetuskursi kriteeriumi täitmisega - Eesti on juba pikemat aega osalenud kohustuslikus vahetuskursimehhanismis ERM2 ja hoidnud krooni kursi euroga stabiilsena. 2006 täpsustati Eesti Panga seadust, ette on valmistatud eurole ülemineku seadus, millega on tagatud õiguslikud nõuded.
    2008. aastast on Eesti silmitsi hoopis tõsisema probleemiga - valitsussektori eelarve puudujäägi kriteeriumiga. Kui hinnatõusu puhul saame end lohutada impordist sõltuva riigina välisturul toimuvate ja meie poolt mittemõjutatavate arengute paratamatusega, siis eelarvega seonduv on enamasti kodus langetatud poliitiliste otsuste tulemus. Taasiseseisvumisele järgnenud aastail on riigieelarve olnud tasakaalus või ülejäägis. Eesti on siin silma paistnud ennem erandi kui reeglina. Ent suuresti tarbimismaksudele rajanev eelarve ei ole enam jätkusuutlik.
    Kui raske ettevõtmine on otsuste osalinegi ajas tagasipööramine, näitab praegu valitsuses ning töötu- ja haigekassade nõukogudes toimuv. Eelarve tasakaalu saavutamiseks ainsa eesmärgi nimel - osutuda nüüd eurokõlblikuks - tehakse vägagi dramaatilisi otsuseid. Kõik panused on tehtud ainult ühele kaardile. Kuid hind võib olla ränk. Kulude kärpimine toob endaga kaasa tarbimise vähenemise. Tarbimismaksudele rajaneva eelarve tulud vähenevad, põhjustades "tasakaalu" (nüüd juba -3% SKPst) saavutamiseks uusi kärpevajadus.
    Tekib ahelreaktsioon. Ollakse sunnitud kokku tõmbama pikaajaliseks toimimiseks ülesehitatud sotsiaalkindlustussüsteemid. Kui tänavu on 3% piiresse jäämine veel vähemalt teoreetiliselt võimalik, siis 2008. aasta andmeid enam muuta ei saa.Euro kasutuselevõtmiseks 2011. aastal peab valitsussektori defitsiit ka 2008. aastal jääma 3% piiresse, esialgne hinnang - 2,96% - mahub sinna üsna napilt. Ühe olulisima kriteeriumi täitmine seisab noateral.
    Eestil pole olnud muret ega ole ka tulevikus valitsemissektori võlakoormuse tasemega. See on senise puudujääki välistava eelarvepoliitika tulemus. Eurostati andmeil on Eesti 4,8%-lise võlakoormusega ELi konkurentsitu liider.
    Loomulikult pole võlgu elamine eesmärk omaette, kuid olukorras, kus majandussurutisest väljatulemiseks rakendavad teised riigid laenudega finantseeritavaid majanduse elavdamise pakette, on Eesti sunnitud tõdema, et võlakoormuse tase nagu võimaldaks, kuid eelarve puudujäägi kriteerium ei luba laenu- ega ka reservide vahendeid kasutada rohkem kui 3% SKPst - suurusjärgus 6-7 miljardit krooni. Tegelikult kaetakse nende vahenditega kuust kuusse vähenevaid maksutulusid.
    Kõige vähem on meil räägitud intressimäära kriteeriumist. Selle järgi ei tohi riigi pikaajaline intressimäär ületada kolme parema hinnastabiilsusega liikmesriigi keskmist rohkem kui 2%. Eestil aga puudub võrreldav näitaja, milleks on vähemalt viie aasta pikkune Eesti kroonides emiteeritud riiklik võlakiri. Äriühinguile antavate pikaajaliste kroonilaenude keskmine intressimäär mais 2008 oli 7,64%, tänavu märtsis aga juba 9,38%, samal ajal on euro intressimäärad aga langenud. Seega on hindamise aluseks olevad näitajad liikunud Eestile ebasoodsas suunas ning kriteeriumi täitmine võib Eestile komistuskiviks saada.
    Raske on aru saada valitsuse soovist katta eelarve puudujääki ühekordsete tuludega, müües selleks riigivara ning võttes riigile kuuluvatest ettevõtetest suuremaid dividende. Samuti on ebaselge, mis saab riigieelarve tasakaalust või defitsiidist järgnevail aastail, sest kavandatavate maksumuudatuste ning kulukärbete kohta puudub sisuline analüüs, millisel määral need riigi majandustegevust pärsivad. Puudub ka sisuline tegevuskava järgmisteks aastateks.
    Euro ei ole päästerõngas ega imerohi, mille tulek vabastab meid kõigist probleemidest, liitumise eeldus on tugev ja jätkusuutlik majandus. Ansipi koalitsioon ütleb, et kui Eesti läheb üle eurole, tulevad tagasi investeeringud, meid usaldatakse, pangad hakkavad taas odavat raha jagama. Ent keegi ei soovi meid eurotsooni, kuni Eesti majandus pole taas stabiliseerunud. Paraku ei tegele Ansipi valitsus majandusega, vaid ainult eelarve tasakaaluga. Ehk saadaksegi eelarve lõpuks tasakaalu, aga nõnda seatakse ohtu teiste kriteeriumide täitmine. Selle aasta drastilisi samme meil tuleval aastal korrata pole võimalik. Tagajärg võib olla see, et anname oma majandusele surmahoobi, aga eurost jääme sama kaugele kui praegugi.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.