Palgareform annab energiat ja päästab meid vaesuslõksust

Edgar Savisaar 17. november 2006, 00:00

Eesti majanduse tulevikusuunaks on väärtusahelas kõrgel paiknevad ja eelistatavalt suure lisandväärtusega eksporttooted ja -teenused. Selline väljavaade saab realiseeruda ainult olukorras, kus ettevõtteil on võimalus ja huvi koos oma töötajatega selles suunas pühendunult töötada.

Kui aga ettevõtjad peavad kogu oma energia, aja ja kapitali kulutama selleks, et tagada igapäevane ellujäämine madalalt tasustatavas alltöövõtu sektoris, ei teki meil kunagi energiat ega vahendeid, et töötada end üles konkurentsivõimeliseks eksportivaks riigiks.

Pääsemine meid ohustavast vaesuslõksust on protsess, kus ettevõtjad ja riik peavad tegema teineteist toetavat süsteemset koostööd.

Enamiku Eesti ettevõtjate suunamuutus on hädavajalik. Täna liigub suur osa Eesti majanduses toodetud kapitalist välisomanike kätte. Mõningad näited paljudest on importtoodete müügist teenitud kasum, finantsvahendusest ja pangandusest teenitud tulud, Eesti töötajate odavast ärakasutamisest saadud kasum jms.

Kapitalistlikus turumajanduses kehtib põhimõte, et tugevam kasvab veel tugevamaks ning nõrgal on igal järgneval päeval üha vähem mingisugustki lootust tugevate hulka jõuda.

Täna on Eesti majandus võrreldes arenenud tööstusriikidega siiski nõrgemas seisus. Meil on häid algatusi ja potentsiaali, kuid selle realiseerimiseks meile sobivatel tingimustel peame kasvama tugevamaks.

Kuni oleme vaesed ja nõrgad, kasutavad välisfirmad meie laenatud ostujõudu teadlikult ära, et oma eksporti meie arvelt suurendada ja siin turul tööstustoodangut müües meie ostujõudu endale kanaliseerida.

Samuti kasutavad välisfirmad teadlikult ära meie inimeste madalat sissetulekut, et neid suhteliselt odava raha eest enda juurde abitöödele meelitada.

Me võime tunduda endale edukatena, kuna võrreldes varasemate aastatega saame osta rohkem importkaupu ja käia suuremal määral välismaal tööl. Tegelikult lõikavad meie töö vilju peamiselt need riigid, kes meile oma toodangut müüvad ja meie odavat tööjõudu oma majanduse arendamiseks palkavad. Kui me seda trendi ei muuda, siis me vaesuselõksust välja ei saagi.

Arusaadavalt ei tulene selline teiste toitmine mitte meie põhimõttelisest soovist nii käituda, vaid vähesest materiaalsest kindlustatusest tingitud sundseisust. Lahendust tuleb otsida nii inimeste kui ka ettevõtluse paremal tasemel kapitaliseeritusest.

Aitamaks Eesti majandusel vaesuselõksust välja murda, saab riik esmalt õla alla panna palgareformiga. Tagades Eesti inimestele väärilise sissetuleku, võetakse sisuliselt võimalus meie kodanike odavaks ärakasutamiseks teiste riikide majanduse arendamisel.

Palgareform loob tulemuse, kus inimesed saavad teenida märksa paremat sissetulekut kodus kui ennast odavalt välisriikides müües.

Palgareformiga tõstetav üldine sissetulekute tase annab ka ettevõtluses osalejatele võimaluse vabamalt mõelda, milliste teenuste osutamise ja toodangu tootmisega on tasuvam tegelda, ning selles suunas ka tegevust alustada.

Kõrgematest sissetulekutest tingitud suuremad ressursid vabastavad ettevõtjad sundseisust, kus igapäevase ellujäämise nimel tuleb kogu aeg ja energia kulutada odava alltöövõtu tegemiseks.

Kui tekib võimalus väljuda igapäevasest ellujäämisvõitlusest, ilmuvad ka reaalsed väljavaated majanduse ümber korraldamiseks konkurentsivõimeliseks, suure lisandväärtusega tooteid ja teenuseid eksportivaks süsteemiks.

Ettevõtete ja seega ka riigi kui terviku konkurentsivõime ei ole tänapäeva majanduses staatiline seisund, vaid pidev dünaamiline protsess. Ettevõtete parem kapitaliseeritus toob kaasa kõrgemad palgad. Kõrgemad palgad tekitavad töötajates suurema huvi pühendunult töötada ja seega paremad töötulemused.

Paremad tulemused ja suurem tootlikkus tagavad suuremad tulud ettevõtetele. Suuremad tulud tekitavad omakorda võimaluse tõsta palku ja motiveerida töötajaid veelgi enamaks.

Et käivitada kirjeldatud dünaamilist protsessi, tuleb ühest konkreetsest punktist alustada. Praegusel juhul on selleks alguspunktiks vääriliste palkade kehtestamine. Muu töö teevad suures osas ära turujõud.

Oluline on siinjuures see, et struktuurse muutusega Eesti majanduses pole aega oodata. Iga kaotatud päev töötab meie kahjuks. Peame arvestama sellega, et meie konkurendid töötavad efektiivselt ja teadlikult eelkõige enda huvides.

Seepärast tuleb rõhutada palgareformi kiire ja efektiivse läbiviimise vajalikkust.

Süsteemne, sihikindel ja järjepidev tegevus rahvusliku rikkuse loomisel viib sihile. Palgareformi ellukutsumisega astub riik konkreetse sammu Eesti majanduse konkurentsivõimelisuse kasvu suunas. Siis on ettevõtjate kord.

Ärisektor peab meie ühise perspektiivi nimel leidma võimalusi, kuidas eksportida suuremat lisandväärtust ja kasutada kodumaises teenuste ja toodete loomises üha enam väärtustuvat kodumaist tööjõudu.

On aeg lõpetada tegevus, mis põhineb odava inimese ja poolmuidu saadud ressursi välisriikidesse kinkimisel.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:25
Otsi:

Ava täpsem otsing