• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Narva linnavalitsuses töötab KGB taustaga Vene kodanik

    Kuigi avaliku teenistuse seadus nõuab ametnikult Eesti kodakondsust, on Narva linnakantselei õigusküsimuste nõunikul Pyotr Nyakkil Venemaa kodakondsus. Eesti kodanikuks ei saa ta kunagise KGBs töötamise tõttu.

    Juba aastaid on piirilinna juriidiliste küsimustega tegelenud Pyotr Nyakk, kelle nimekuju on äriregistris ka Peeter Näkk ja Pjotr Niakk.
    "Tal on Venemaa kodakondsus. Ta taotles Eesti kodakondsust, aga talle öeldi ära, sest ta oli kaks aastat KGBs tööl. Kohe pärast Kaliningradi ülikooli lõpetamist, et mitte minna sõjaväkke, siis läks ta…või isa sokutas ta Narva kohaliku KGB osakonda tööle," rääkis Narva linnasekretär Ants Liimets.
    Avaliku teenistuse seaduse järgi võib riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna teenistusse võtta vaid Eesti kodaniku, aga Venemaa kodanik Nyakk tohib Narvas rahulikult ametnikuna edasi töötada, sest juriidiliselt on kõik korrektne.
    "Kui võeti vastu avaliku teenistuse seadus ja määrati, et ametnikena tohivad töötada ainult Eesti kodanikud, siis sama seaduse rakendamise punktides nähti ette, et riigiametis olevad mittekodanikud kuuluvad vallandamisele. Kohaliku omavalitsuse ametis olevad mittekodanikud ei kuulunud vallandamisele, sellepärast härra Nyakk ongi jäänud meile tööle," selgitas Liimets seaduse nüansse.
    Kodakondsuse puudumine pole tööd seganud
    Nyakk ütles, et tema andis juba ammu taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks, kuid mitte mingisugust vastust pole ta siiani saanud. Samas ei ole Eesti kodakondsuse puudumine tema tööd linnavalitsuses kuidagi seganud.Liimetsa sõnul on tal Nyakki taust teada juba 1993. aastast, kui ta tuli Narva linnapea abiks ja ta vaatas kõigi töötajate ankeedid läbi.
    Tema lojaalsuse suhtes pole küsimusi tekkinud?"Ei, ta on jurist ja liiga tark selleks, et sellist küsimust saaks tekkida. Meil ei ole siin ka riiklikke saladusi. Meie töö on administratiivtöö, kus on administratiivaktide koostamine ja haldusmenetlus," märkis Liimets.
    Linnasekretär on Nyakki tööga rahul ning kuigi õigusnõuniku eesti keele oskus ei ole kõige parem, on ta üldiselt hakkama saanud.
    Ka Narva linnapea Tarmo Tammistel ei ole Nyakki suhtes pretensioone või kahtlusi, et ta töötaks kuidagi Eesti riigi või Narva linna vastu. "Aastaid tagasi oli samal teemal nõiajaht ja see jõudis välja selleni, et Pyotr Nyakk võib sellel ametikohal töötada," lisas Tammiste.
    Kahtlus võltsimisele kaasaaitamises
    Hiljuti saatis Viru ringkonnaprokuratuur kohtusse kriminaalasja, milles Tammistet süüdistatakse ametiisiku poolt dokumendi võltsimises ja  võltsitud dokumendi väljaandmises ning ametiasutusele valeandmete esitamises kui see on toime pandud muu hüve või tulu saamiseks.
    Nyakki süüdistatakse ametiisiku poolt toimepandud dokumendi võltsimise ja selle väljaandmise kaasaaitamises.
    Tammiste on varem ajakirjanduses kinnitanud, et kriminaalasi on seotud ühe linnavalitsuse ja aktsiaseltsi Astri-Narva vahel sõlmitud lepinguga, mis puudutab kaubanduskeskuse juures oleva ristmiku väljaehitamist. Sellega olevat linn võtnud endale pikaajalise kohustuse, ilma et oleks selles rahandusministeeriumiga kokku leppinud.
    Avaliku teenistuse seadus
    Riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikule esitatavad nõuded(1) Riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Börs: tehnoloogiasektor tõi turgudele suure tõusu
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Omikron jõudis Lätti
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.