Dividende võib välja võtta kogu kasumi ulatuses

Kui "headel aegadel" investeeriti kogu kasum äritegevusse, siis nüüd on saanud trendiks võtta teenitud kasum kas kapitali vähendamise või dividendi jaotamisena ühingust välja. Selline teguviis on tekitanud palju küsimusi ja vastukaja. Selles ei ole midagi taunitavat, juhul kui võlausaldajate huvid on sealjuures piisavalt kaitstud, mida aga käesoleval hetkel öelda ei saa.

Omanikud ei pea järgima juhatuse kasumi jaotamise ettepanekut

Tegelikku väljamakstavat dividendi suurust ei tasu otsida sama aasta majandusaasta aruandest ega juhatuse kasumi jaotamise ettepanekus, kuna dividendide lõplikku summa kinnitab omanik. Omanik ei pea lähtuma juhatuse kasumi jaotamise ettepanekust ning võib teha otsuse oma äranägemise järgi. Juhatuse ja omanike roll ning nägemus raha paigutamisest võib olla väga erinev. Nii võib juhatus soovida investeerida teenitud kasum äriühingu arengusse, kuid omanikud ei näe antud äris nii suurt potentsiaali ning neil võib olla hoopis paremaid investeerimise võimalusi. Nii näiteks võib olla juhatus teinud ettepaneku jaotada kasumit 2 miljonit krooni, aga omanikud otsustavad jaotada 4 miljonit krooni, millest aasta jooksul makstakse välja 3 miljonit krooni. Aasta lõpul jääb 1 miljonit krooni dividende välja maksmata ning see makstakse välja järgnevate aastate jooksul. Väljajaotamisele kuuluv dividend 4 miljonit krooni tuleb koheselt peale otsuse tegemist kajastada kohustuste (passiva) all võlana omanike ees ning selle võrra ühingu eelmiste perioodide jaotamata kasum väheneb.

Omanikud ei saa jääda dividendi jaotamise otsuses üldsõnaliseks nagu juhatus kasumi jaotamise ettepanekus. Nii näiteks on korrektne valuutavahetusühingu Tavidi juhatuse ettepanek, millele viidatakse Äripäeva 01.09.2008 ilmunud artiklis „Tavidi omanikud valmis kogu kasumi jaotamiseks“, mille kohaselt tegi juhatus ettepaneku jagada aktsionäride nõudmisel välja kogu jaotamata kasum. Sellega väljendas juhatus seisukohta, et ta ei näe probleemi kogu kasumi väljavõtmisel ning äriühingu kasumit ei ole vaja kasutada äriühingu tegevuses.

Selleks, et võlausaldajatel oleks selge arusaam, millises seisus ühinguga nad äri ajavad, peavad aktsionärid aga täpselt otsustama väljamaksmisele kuuluva kasumi suuruse. Kui aktsionäridel ei ole põhjust oma kasumijaotamist varjata, siis võivad nad otsustada välja jaotada kogu kasumi ning miski ei keela neil hiljem oma otsust muuta, juhul kui lisainvesteeringuteks on äriühingul vajadus. Sellisel juhul on võlausaldajatel võimalus arvestada nn „kõige mustema stsenaariumiga“ ning kui ühingusse jäetakse ikkagi rohkem raha, on nende huvid paremini kaitstud.

Sellistes otsustes ei ole midagi ebaseaduslikku ning järelduste tegemise osalise info alusel ei ole põhjendatud. Võib tekkida olukord, kus võlausaldaja, toetudes majandusaasta aruandele, milles sisaldub juhatuse kasumi jaotamise ettepanek dividende mitte jaotada, teeb otsuse astuda ärilistesse suhetesse antud äriühinguga ning saadab kaupa ettemaksu nõudmata, kuna tagatised tunduvad majandusaasta aruandest lähtuvalt head. Samas kui otsustaja oleks teadnud, et omanikud ei ole kasumi väljajaotamise otsusega jätnud ühingusse „ühtegi penni“, mis oleks võlausaldajatele tagatiseks, ei oleks arvatavasti sellist otsust tehtud ning oleks nõutud lisatagatisi. Seega ei tohiks vaid majandusaasta aruandes sisalduva informatsiooni alusel järeldusi teha.

Kasumi jaotamise viis ja aeg ning jooksva aasta dividendi jaotamine

Kui omanikud on kasumi jaotamise otsuse vastu võtnud, siis otsustatud summat võib välja jagada ükskõik milliste osade kaupa ja ükskõik millise ajaperioodi jooksul. Seega on lubatud ka igakuine dividendimakse. Juhul kui omanik teeb ka antud äriühingus tööd ja saab selle eest mõistlikku tasu, siis ei ole ohtu, et Maksu- ja Tolliamet sellist dividendimakset palgaks loeks. Otsustatud dividendid, mis ei ole välja makstud, kajastatakse bilansis kohustuste all.