Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Liginullenergiahooned ei kerki üleöö

    Andres AavikFoto: Andras Kralla

    Enne kui Eesti kehtestab siseriiklikud energiatõhususe eesmärgid, peaksid turuosalised kokkuleppele jõudma selles, mida me teeme ja mida mitte, leiab Skanska juht Andres Aavik.

    ELi energiatõhususe direktiivi kohaselt peavad alates 2021. aasta algusest kõik uued hooned olema liginullenergiahooned.  Avaliku sektori hoonetele on antud ülemineku tähtajaks 2019. aasta. Õlekõrrena tundub Eesti kui liikmesriigi õigus esitada omapoolsed strateegilised eesmärgid energiatõhususe vallas ja sellega justkui kaasa rääkida või paremaid tingimusi välja kaubelda. Samas ütleb täpsustus, et õigus on muuta miinimumnõudeid vaid rangemaks.
    Ehitaja vaatevinklist ei ole energiatõhusama  hoone ehitamises midagi keerulist.  Projekteerijad ja arhitektid liiguvad samuti muutustega kaasas, õpivad jooksvalt  ja ilmselt suudab enamik neist uue paradigmaga kohaneda.  Küll aga tekivad probleemid tellija ja omaniku poolt vaadates. Kõige väiksema probleemina tundub see, et tellija peab oma rahavoogudes arvestama 5-10% suurema alginvesteeringuga. Aja jooksul tasub see end ära ja hea finantside juhtimisega on probleem lahendatud. Samas on oluline, et riik juba täna oma pikaajalistes plaanides sellega arvestaks. 
    Teine ja tõsisem probleem on uute hoonete ehitusele eelnevate protsessi osade kestvus. Uue hoone ehitusega alustamine eeldab kehtivat detailplaneeringut ja ehitusluba. Näiteks Tallinnas võtab detailplaneeringu menetlemine aega vähemalt kolm aastat ja seda eeldusel, et vaidlustusi ei ole. Halvemal juhul võtab detailplaneeringu protsess viis-seitse aastat. Planeeringu kehtestamisele lisandub ehitusloa saamine, mis võtab samuti vähemalt pool aastat. Hoone ehitamiseks kulub sõltuvalt selle mahust ja keerukusest aasta või paar. Protsessi pikkus hoone ideekavandist kuni selle käikuandmiseni jääb viie ja kümne aasta vahele.
    Kuna avaliku sektori hooned peavad muutunud nõuetele vastama juba 2019. aastast, siis tagasi arvutades jõuamegi tulemuseni,  et täna uut hoonet kavandama hakates tuleb kohe arvestada, et see peaks vastama liginullenergiahoone tasemele. Liginullenergiahoone tähendab aga A-energiatõhususe klassi, mis seab päris olulisi piiranguid hoone arhitektuurile ning  konstruktsioonidele  ja suhteliselt kõrgeid nõudmisi hoone tehnilisele lahendusele.  Näiteks oleks hea, kui hoonekarp oleks n-ö optimaalse kujuga ning suurem osa aknaid oleks hoone lõunaküljel. A-energiaklassi saavutamine eeldab samuti, et osa vajaminevast energiast toodetakse krundil või selle lähedal.  See omakorda tähendab päikesepaneele või tuulegeneraatoreid. Kas täna uute hoonete ideekonkurssidel sellega arvestatakse – vaevalt.
    Riskikoht on ka avaliku sektori tellijate kompetents projekteerimis- ja ehitustööde tellimisel. On tohutu vahe, kas töid tellib selleks spetsialiseerunud keskus, kes teeb seda igapäevatööna, on võimeline kiirelt ja paindlikult tehtud vigadest õppima ning oma tegevust korrigeerima – või on projekti tellija omavalitsus, kel tingituna oma kleenukesest eelarvest on võimalik tellida üks hoone viie aasta jooksul. Viimase nõrkust kasutatakse tahes-tahtmata ära ning tulemus on ettearvamatu. Seega on hädavajalik, et tellimine koonduks professionaalsesse kompetentsikeskusesse, olgu selleks siis RKAS või mõni muu projektide ja ehituse tellimisele spetsialiseerunud asutus.
    Risk seisneb ka selles, kui asume uuenenud nõudeid täitma ülitäpselt ja vaid tehnilistest parameetritest lähtudes. Energiatõhususest tulenev rahaline kokkuhoid on suhteliselt kergesti mõõdetav, kuid ei pruugi peegeldada hoone lõppkasutaja mugavuse suurenemist. Peaksime ikkagi arvestama, mis laiuskraadil me elame ja mis on põhjamaa inimese jaoks tähtsam – kas talvisel ajal küttekuludelt võidetud mõnikümmend eurot või avaramast aknast sisse kiirgav päikesevalgus, mis laeb sisemisi patareisid.  Samuti peame leidma tasakaalu hoonete arhitektuuri ja esteetika ning energiatõhususe mõttes optimaalse hoonekarbi vahel. Teatud puhkudel on viimane ka õigustatud, kuid peatänava ääres paikneva esindushoone kavandamisel peaks eelkõige lähtuma laiemast avalikust huvist ja linnapildist kui tervikust.
    Selleks, et üleminek toimuks valutult, peaks praegu töös olema juba oluliselt enam pilootprojekte, mille vigadest oleks võimalik õppida ja neid vältida, enne kui uus standard on juba kohustuslik. Vastasel juhul on meie maksumaksjatel võimalik mitmekordselt kinni maksta projekteerijate õpiraha avaliku sektori hoonete projekteerimisel.  Selleks ajaks, kui kord erasektori kätte jõuab, on projekteerijad juba kogemused omandanud ning ilmselt õnnestub ka alguses tehtavaid vigu vältida. Ja neid vigu tuleb paratamatult.
    On oluline, et enne kui Eesti kehtestab siseriiklikud energiatõhususe eesmärgid, toimuks sisemine arutelu ja kokkulepe kõigi turuosaliste vahel selles, mida me teeme ja mida mitte. Latt on kõrgele seatud.  Euroopa Liidu antud suund on iseenesest õige, aga meil peab jätkuma tarkust ja julgust valida ise endale sobiv jooksutempo ning vajadusel taotleda pikemat üleminekuaega. 
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tehnoloogiaaktsiad lükkasid USA indeksid tõusule
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.