Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötaja tuleb saata välisriiki õige seaduse järgi

    Tööinspektsiooni peajurist Liis Naaber-Kalm.Foto: Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsioon, peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal

    Töötajate lähetamisel välisriiki on ettevõtjatel oluline vahet teha, kas tegemist on Eesti töölepinguseaduses sätestatud töölähetusega või lähetatud töötajaga Euroopa Liidu direktiivi mõistes, selgitab Tööinspektsiooni peajurist Liis Naaber-Kalm.

    Töölepinguseaduse järgi tähendab töölähetus töö tegemist väljaspool töölepingus ette nähtud kohta, tihti ka väljaspool Eestit, kuid siinse tööandja kehtestatud tingimustel. Töölähetuses viibival töötajal on tööülesanded Eestist kaasa antud.
    ELi direktiivi järgi on aga lähetatud töötaja inimene, kes osutab teenust teises riigis ja kellele kohanduvad ka vastava riigi töötingimused. Lähetatud töötajat eristab töölähetuses viibijast asjaolu, et lähetatud töötajal on alati sihtriigis konkreetne vastuvõtja, kes korraldab välisriigis tema tööd ja tagab ohutu töökeskkonna.
    Lähetatud töötajaga ELi direktiivi mõistes on tegemist ainult kolmel juhul:
    1. Ettevõtja lähetab töötajad liikmesriigi territooriumile oma nimel ja juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja ja teenusesaaja vahel.
    Näiteks Eesti ettevõte tellib Poola ettevõttelt ehitustööde tegemise Eestis. Teenuse osutamiseks saadab Poola ettevõtja oma töötajad Eestisse. Tellimuse täitmise ja oma töötajate juhendamise eest vastutab Poola tööandja, samas töökeskkonna nõuete täitmise eest Eestis vastutab siinne ettevõte tellijana.
    2. Ettevõtja lähetab töötajad liikmesriigi territooriumil asuvasse kontsernile kuuluvasse asutusse või ettevõttesse.
    Näiteks Eesti töötaja saadetakse siinsest emaettevõttest tööülesandeid täitma tütarettevõttesse Soome. Eesti töötaja tööd korraldab Soomes sealne ettevõte. Samuti vastutab Soome ettevõte tema töökeskkonna nõuete täitmise eest Soomes töötamise ajal.
    3. Ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja vahendab töötaja liikmesriigi territooriumil asuvale või tegutsevale ettevõtjale.
    Näiteks Leedu töötaja saadetakse Lätis tegutseva rendiagentuuri vahendusel Norra, töötamaks sealses kasutajaettevõttes. Läti ja Norra ettevõtte vahel on teenuse osutamise leping tööjõu vahendamiseks. Tööleping sõlmitakse Leedu töötaja ja Läti rendiagentuuri vahel Norra seaduste alusel, tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib Norra ettevõte ning tema vastutab ka leedulase töökeskkonna ja tööohutuse eest. Sellistel olukordades võib töötasu väljamakse tegijaks olla nii Läti kui ka Norra ettevõte.
    Leping kogu töötamise ajaks
    Kõige olulisem on antud kolmel juhul teada, et lähetamise ajaks peab olema töötajat lähetava ettevõtja (tööandja) ja töötaja vahel sõlmitud tööleping ning see töösuhe peab säilima kogu lähetuse kestel. Kui välisriigis viibimise ajal töötaja tööleping siinse tööandjaga lõppeb ja ta sõlmib töölepingu asukohariigi ettevõtjaga, siis ei ole ta enam direktiivi mõistes lähetatud töötaja. Sellisel juhul allub ta otse vastuvõtva riigi õigussüsteemile ja talle ei kohaldu ka lähetatud töötajate direktiivi nõuded.
    Töötasu ja päevaraha
    Lähetatud töötajatega seoses tekitab kõige rohkem vaidlusi välismaal töötamise aja eest makstav töötasu ja välislähetuse päevaraha maksmine. Töötasu maksmisel tekib tihti küsimus, millise riigi õiguse alusel töötasu töötajale maksma peab. Seega on oluline teada, et töölepingus tuleb fikseerida tegelik töö tegemise koht, et välisriiki tööle asumisel oleks inimesele tagatud ELi direktiiviga ettenähtud töötingimused.
    Tööinspektsioonil on teada juhtumeid, kus ettevõtete teadmatusest lähetatakse inimene küll Euroopa Liidu direktiivi mõistes tööle Soome, kuid töölepingus on märgitud töö tegemise kohana siiski Eesti. See tekitab olukorra, kus ettevõte saab maksta töötajale Eestis kehtivat miinimumpalka 355 eurot ja näiteks 20 töötatud päeva eest maksuvaba lähetuse päevaraha 640 eurot. Kokku liites teeb see küll korraliku summa (995 eurot), kuid ei ole siiski Euroopa Liidu direktiivi mõistes korrektne.
    Ehk teisisõnu, kui eestlane töötab reaalselt Soomes, siis see peab ka lepingus fikseeritud olema ning seal ei tohi töö tegemise kohaks olla näiteks Eesti või Läti. Viimasel kahel juhul ei ole töötajale tagatud Soome töötingimused, sealhulgas kohalik töötasu või kollektiivlepingus kinnitatud alammäär.
    Lähtudes näiteks Soome ehitussektori elamuehituse kollektiivlepingust, millele on Euroopa Liidu direktiivi järgi Eestist Soome lähetatud töötajal õigus, peaks väheste kogemustega töötaja minimaalne brutotunnitasu olema 11,14 eurot. Kuu jooksul töötatud 160 tunni eest teeb see brutopalgaks kokku 1782,40 eurot. Kuna Eestist Soome tööle lähetatud ehitajad on enamasti suuremate kogemustega, peaks tunnitasu ja lõplik kuupalk olema veelgi suuremad.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
EfTENi uusima fondi saab turult kätte alla puhasväärtuse
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Riigikohus: prokuratuur peab ajakirjanikele trahvi taotlemist usutavalt põhjendama Prokuratuur: meile jäi õigus otsustada avaldamise üle
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.

Olulisemad uudised

Raske aasta laenu-ühistutele: hoiused vähenesid 13%
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.