- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,25
- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööturg ja koolisüsteem tervikuks
Kõnekujund „kaks paralleelselt kulgevat sirget“ toob silme ette rööpapaari, mis aitab rongil pikki vahemaid võtta. Oluline on nii mõlema pealtnäha teineteisest sõltumatu rööpa olemasolu kui ka sujuvat sõitu lubav seisukord ja ülesehitus. Sama kehtib rööbiti kulgeva koolisüsteemi ja tööturu kohta.
Tööturg on tööpakkujate ja -otsijate kohtumispaik. Tööturu vajadused sõltuvad majanduse ja tehnoloogia arengust ning on pidevas muutumises. Viimase viie aasta muutusi Euroopa majanduses nimetatakse viiekümne aasta võrdluses enneolematult kiireks ja drastiliseks.
Vaatamata tõsiasjale, et tööotsijate üldarv on kasvanud, ei leia Euroopa riikide tööandjad endale sobivate oskustega inimesi. Ligi kolmandik tööandjatest arvab, et töötajate oskuste mittevastavus põhjustab neile ärilisi kahjusid, mis väljendub otseses raha- ja ajakulus või mittekvaliteetsetes toodetes ja teenustes. Ülejäänute arvates ei suuda nad täita olemasolevaid töökohti seetõttu, et ei leia sobivate oskustega inimesi.
Kuigi lõviosa haridusasutustest on veendunud, et nende lõpetajad saavad tööturul hästi hakkama, nõustub selle väitega uuringute kohaselt ainult 38 protsenti koolilõpetajatest ja 35 protsenti tööandjatest. Tööandjate hinnangud selles osas, milliseid oskusi tööturule sisenejatel napib, on erinevates riikides sarnased. Kõige enam nimetatakse praktiliste eluliste olukordade lahendamise ja kirjaliku väljendusoskuse puudumist. Samuti probleemide lahendamise, koostööoskuse ning suulise eneseväljenduse tagasihoidlikku taset.
Seega võib väita, et sõltumata riigist või ühiskonna arengujärgust eksisteerivad koolisüsteem ning tööturg suhteliselt omaette, nagu paralleelselt kulgevad rongirööpad. Turvalise sõidu tagamiseks oleks vaja, et rööpapaar moodustaks ühtse terviku. Valitsevat „rööparaginat“ iseloomustab ainuüksi fakt, et Euroopa Liidu tööturul oli mullu veerand noortest töötud.
Viimaste aastate uuringud näitavad, et vähemalt pooled ettevõtted teevad ise midagi selleks, et ebarahuldavat olukorda lahendada. Senitehtu efektiivsust hindavad ettevõtjad aga üsna madalaks. Sellest võiks järeldada, et tööturu muutuste ja inimeste oskuste ühitamise probleemidele on üksikisiku (ettevõte, koolituspakkuja, indiviid) tasandilt keeruline terviklahendust leida. Vaja on süsteemset ja süsteemipõhist lähenemist.
Haridus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahu ja kvaliteedi planeerimise aluseks peaks saama ühtse metoodikaga tööturu seire ja prognoos, mida on omakorda peegeldatud läbi parimate ekspertide hinnangufiltri. Oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemi nimel ühise laua taga ühe või teise tegevusala tuleviku üle arutledes paraneb tööandjate ja õppeasutuste koostöö. Sisulist tuge saavad nii õppekavade arendajad kui ka karjääriteenuste pakkujad.
Nõnda tööturu vajaduste ja koolisüsteemi võimaluste erinevaid komponente koondades ja ühiseid mõttemudeleid luues on võimalik tagada kahel rööpapaaril sujuv sõit. See on möödapääsmatu eeldus „ühiskonnarongi“ edasiliikumiseks.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele