Majandusteadlane: Eesti majandusel takistab buumimast keskpärasus
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ja LHV makroanalüütik ja majandusteadlane Triinu Tapver kirjeldasid InvesteerimisFestivalil Eesti majanduse makropilti. Mis meid siis ees ootab?
Mertsina sõnul on Eesti majandus praegu kasvujalamil, kuid väliskeskkonnas on ebakindlust väga palju ja seetõttu täpseid prognoose teha ei saa. „Maksuküüru kaotamine järgmisel aastal on koorem riigieelarvele, kuid sellel peaks olema positiivne efekt majandusele, kuna eratarbimine on veidi üle poole SKPst,“ selgitas ta. Nii et kui küüru kaotamine toob rohkem raha tarbimisse, lükkab see tagant ka majanduskasvu.
Huvi osta kinnisvara välismaal tundub olevat järjest suurem, rääkis kinnisvaramaakler ja InvesteerimisFestivalil vestlusringi modereerinud Algis Liblik.
InvesteerimisFestivalil astusid lavale finantseksperdid Daniel ja Carol Wildermuth, kes on juhtinud investeeringuid, nõustanud Fortune 500 ettevõtteid ja avanud kümneid finantsfirmasid nii USAs kui Aasias. Oma ettekandes jagasid nad oma investeerimisfilosoofiat, praktilisi kogemusi ning humoorikaid lugusid enam kui 35 aasta pikkusest karjäärist finantsmaailmas.
Tartus tegutsev kinnisvarainvestor Ergo Mõttus jagas InvesteerimisFestivalil oma edu võtit, kuidas ta on jõudnud 350 kinnisvaraobjektini, ja rääkis, kuidas tema portfell viimastel kuudel plahvatuslikult kasvas.
Palju otsuseid tehakse kahe poliitgrupi poolt – populistid ja argpüksid, tõi pangandusekspert Erkki Raasuke näite kehva juhtimise kohta, mis kriisi ennustab.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.