• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene luure pank ja finantsinspektsioon

    Delovõje Vedomosti ajakirjanik Anastasija Tido.Foto: Äripäev

    Delovõje Vedomosti ajakirjanik Anastasija Tido tõstatab küsimuse, miks Eesti Finantsinspektsioon võitleb selle eest, et Eesti Krediidipank langeks sisuliselt Vene riigi kontrolli alla.

    Vene riikliku panga VTB juht Andrei Kostin teatas möödunud nädalal, et võimalik Vene pankade väljaheitmine riikidevahelisest maksevahendussüsteemist SWIFT tähendab sõda. Ühtlasi mainis ta, et selleks puhuks on Venemaal olemas plaan B. Tõsiasi, et ühe kommertspanga juhil on selline suurepärane ülevaade riigi välispoliitikast, ei üllata, sest VTB polegi lihtsalt tavaline kommertspank.
    Eriliseks teeb VTB asjaolu, et selle juhtorganeisse kuuluvad või on erinevatel aegadel kuulunud Vene võimuladvikule ning KGB-le ja FSB-le lähedalseisvad isikud või nende lähisugulased. Olgu siinkohal toodud mõned näited.
    Vassili Titov on FSB juures asuva Ühiskondliku nõukogu esimees ja ühtlasi VTB presidendi esimene asetäitja.
    Dmitri Patrušev oli VTB vanemasepresident. Tema isa Nikolai Patrušev oli aga FSB kõige kõrgem ülemus ehk siis FSB peadirektor aastatel 1999–2008. Seejuures on huvitav teada, et Patrušev vanem vahetas eelnimetatud kohal välja Vladimir Putini enda ja tema ametisoldud aeg oli pikim KGB/FSB ajaloos Andropovi järel.
    Patruševi omakorda vahetas FSB peadirektori kohal välja kindral Aleksandr Bortnikov. Viimatinimetatu poeg Deniss Bortnikov töötas pikka aega VTBs juhatuse esimehe asetäitjana, osakonnajuhatajana ja viimaks ka juhatuse esimehena.
    Veel üks VTB juhtidest, Aleksandr Ivanov töötas 2003–2005 VTB ühe allüksuse juhataja asetäitjana, mille ülesandeks oli VTB koostöö korraldamine välispankadega. 2006. aastal sai temast VTB osakonnajuhataja. Kõnesoleva noorhärra isa aga – Sergei Ivanov – tegi karjääri samades organites, kus Putingi. 1975. aastal võeti ta tööle KGBsse, töötas kaua samas allüksuses, kus Putingi. Praegu on Sergei Ivanov Vene presidendi administratsiooni juht.
    VTB eriline koht
    VTB erilises kohas Vene võimustruktuurides pole mingit kahtlust. Novembri lõpus avaldas majandusajakiri Forbes oma iga-aastase TOP 25 enimteenivatest Vene ettevõtete juhtidest. Tabeli esikoha hõivas VTB president Andrei Kostin aastapalgaga 37 miljonit USA dollarit. Teise koha sai Gazpromi juht Aleksei Miller, aga kolmas oli Moskva Panga juhatuse esimees Mihhail Kuzovlev. Riigiettevõtete rikaste juhtide uudisega samal ajal ilmus pressis teade, et VTB on küsinud Vene riigilt allutatud laenu 250 miljardit rubla (5,4 miljardit USA dollarit). VTB grupi III kvartali majandusaruandest võib lugeda, et grupp teenis 400 miljonit rubla kasumit, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 46 korda väiksem (siis oli kasum 18,4 miljardit rubla).
    Kuhu kaob VTB raha, võib vaid oletada nende infokildude põhjal, mis aeg-ajalt Vene meedias ilmuvad. Näiteks on mitmetest kuritarvitustest kirjutatud ettekandes, mille koostasid korruptsiooniga võitlemise fond ja Henry Jacksoni Vene ühiskonna uuringute keskus. Nimetatud uuring on avalikult kättesaadav („Fit for international financial markets? A closer look at VTB group's practices“). Selles dokumendis on ära toodud muu hulgas ka VTB poolt Moskva Panga ülevõtmise asjaolud.
    Küsitav võitlus
    Vene riigi ning teatud inimeste ja ettevõtete omavaheline tihe side ei olegi antud loo kontekstis kõige kummalisem ja olulisem. Halvasti lõhnav või vähemalt ülimalt küsitav on, miks Eesti Finantsinspektsioon võitleb kogu jõuga selle eest, et Eesti Krediidipanga peamiselt väikeaktsionäridest koosnev nõukogu saaks asendatud Vene riigile meelepäraste isikutega ning Eesti väikepank langeks ka sisuliselt Vene riigi kontrolli alla. Teatavasti omab Krediidipangas suurosalust Moskva Pank, mis omakorda kuulub VTB-le. Viimane omakorda, nagu kirjeldasin, on tihedalt seotud Vene luurega ehk FSBga.
    Küsimused finantsinspektsioonile
    Palusin selle kohta suvel finantsinspektsiooni selgitust, argumenteerides oma küsimust järgmiselt:
    “Vastavalt EV karistusseadustiku §-le 237 on terrorism muu hulgas sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise poliitilisel või usulisel eesmärgil. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse järgi on terrorismi rahastamine terrorikuriteo rahastamine karistusseadustiku § 237 tähenduses. Sellesama seaduse eesmärk on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist terrorismi rahastamiseks.
    Krediidiasutuste seaduse § 7 mõistes on Moskva Pank Krediidipanga emaettevõtja, sest talle kuulub rohkem kui pool Krediidipanga (tütarettevõtja) aktsiakapitalist. Moskva Panga emaettevõtja on omakorda ligi 96%ga VTB (VTB Pension administrator, Ltd. kaudu) ja VTB enamuse aktsiate omanik on Vene riik. Eelnevast tulenevalt saab väita, et Venemaa valitsus osaleb kaudselt Eesti Krediidipanga kapitalis ja kontrollib enamust aktsiatest.
    Täna on Venemaa tegevus läinud juba kaugemale kui sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimine – Vene riik on okupeerinud Ukrainale kuuluva Krimmi ja tunnistanud oma osalemist sõjalises konfliktis Ida-Ukrainas.“
    Eelnevast lähtuvalt küsisin finantsinspektsioonilt:
    1. Kas Eesti krediidiasutusele sobib selline kaudne omanik nagu Vene Föderatsioon? Kas teie ei näe, et Eesti krediidiasutuse omanik tegeleb sõja/terrorismi finantseerimisega?
    2. Komisjon lubas Krediidipanga litsentsi tagasi kutsuda, kui Andrus Kluge ei lähe erru, kuna tema maine ei ole laitmatu. Kas tõesti Andrus Kluge tegevus aktsiate ostmisega seoses on palju halvem/ohtlikum kui see, mida teeb Vene riik Ukrainas?
    Küsimustele vastas finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius, et inspektsioon ei tegele välispoliitikaga. Ühtlasi juhtis ta lahkesti tähelepanu tõsiasjale, et Krediidipank oli Vene krediidiasutuse kontrolli all juba 2005. aastast ehk siis ka Vene-Gruusia sõja päevil 2008. aastal.
    Mõistsin peent vihjet, et ega üks Vene riigi peetav sõda finantsinspektsiooni seisukohti ei mõjuta. Tuleb aga tähele panna, et Venemaalt pärit pank ja Vene riiklik pank ei ole üks ja sama asi. Erapangad ei teinud välispoliitilisi otsuseid ja mina ei küsinud erapankade kohta. Krediidipank on tõepoolest olnud Venemaa krediidiasutuse kontrolli all juba alates 2005. aastast, aga ikkagi munitsipaal-, mitte riikliku krediidiasutuse kontrolli all. See on põhimõtteline erinevus.
    Vastus jäi samaks
    Septembris, see oli juba pärast Malaisia reisilennuki allatulistamist Ukrainas ja kapo ohvitseri Eston Kohveri röövimist FSB poolt, kordasin oma küsimust finantsinspektsioonile: “Kas olete endiselt seisukohal, et Vene Föderatsioonile kuuluv finantsasutus on sobiv aktsionär Eesti (ja Euroopa Liidu) krediidiasutusele?”
    Vastus oli sama – finantsinspektsioon välispoliitikaga ei tegele.
    Olgu siinkohal veel meenutatud, et mingil põhjusel lubab finantsinspektsioon Moskva Pangale ja VTB-le märksa rohkem kui teistele aktsionäridele Krediidipangas. Nii on kohtuotsusega vangi mõistetud endine kapo ametnik Indrek Põder, kes sai vahendaja kaudu Moskva Pangalt altkäemaksu teabe hankimise eest ebaseaduslikul teel. Finantsinspektsiooni on korduvalt teavitatud sellest, et Moskva Pank üritab saada ligipääsu pangasaladusega kaitstud kliendiandmetele, mis on ebaseaduslik.
    Kõike eelnevat kokku võttes jääb õhku küsimus, miks finantsinspektsioon ei ole midagi Moskva Panga ja VTB suhtes ette võtnud. Miks ta neid panku ja Vene riiki soosib? Seaduse järgi peab finantsinspektsioon kaitsma pankade klientide huve, mitte võimaldama nende klientide andmete sattumist Vene luure ehk FSB ametnike lauale.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.