Anu Jõgi • 27. jaanuar 2015 kell 7:14

Tsipras peab maa peale tulema

Toimetaja Anu Jõgi ennustab, et Kreeka valimised võitnud Syriza juhil tuleb peagi retoorikat muuta.  Foto: Äripäev

Syriza juhil Aleksis Tsiprasel tuleb valitsust moodustades ning Saksamaaga ja oma valijatele antud lubadustega maadeldes oma programmi kohandada tegelikkusega, et Kreekast ei saaks patuoinast, kirjutab toimetaja Anu Jõgi.

Kuigi ka Kreeka lehed pole kindlad selles, mis pärast vasakpoolse Syriza võitu valimistel juhtuma hakkab, on kõik veendunud, et see ei too muutust mitte ainult Kreeka poliitikasse, vaid mõjutab ka teisi riike.

Majandusleht Naftemporiki arutleb, et lahkuva valitsuse mõttetud ja enesetapjalikud majandusideed viisid valimisteni. Esimene viga oli kinnisvaramaks; valitsuse populaarsus hakkas kukkuma, kui septembris maksuteated välja saadeti. Valitsus küll lõpuks reageeris maksukergendusega, aga liiga hilja ja liiga vähe.

Teiseks kütteõli maks. Kuna inimesed ei jõudnud vähenenud sissetuleku tõttu kütteõli osta, kogunes sellelt vähe maksu, mis peale 2013 jõulude ajal otsustati maksu tõsta. Nüüd on küll alandatud maks ja odav nafta seda probleemi leevendanud, aga kahju oli sündinud

Ja kolmandaks, valitsuse püsimine. 2010. aasta poliitika tekitas lootusetuid inimesi. Kuigi nad olid kaotanud töö, sissetuleku, ettevõtte, säilis paljudel lootus paremale homsele. Siis aga saabus homme ja midagi ei juhtunud. Ikka ainult lubadused.

Parempoolse suunitlusega ajalehe Kathimerini arvamuslugu võrdleb Syriza juhti Aleksis Tsiprast Kreeka kunagise populaarse peaministri Andreas Papandreouga, kes murdis pikka aega kestnud parempoolsete võimu 1981. aastal ja ja oli tuntud oma NATO-. Euroopa- ja Ühendriikidevastaste väljaütlemiste poolest. Igal juhul on ta enesekindel staar, kes juba noore poliitikuna teadis, et ühel päeval tõuseb ta võimule. Ja nüüd ta selle saavutas.

Küsimus on, mis juhtub siis, kui ta jõuab Euroopa keskpanga ja teiste institutsioonide müürini. Teda tundvad inimesed arvavad, et talle pakub huvi minna läbirääkimistes Berliiniga lõpuni. Inimesed, kes tunnevad Berliini ja EKPd, kannavad hoolt, et kulub hulk aega, enne kui keskpanga kotkad ja euroopa vasakpoolsete staar kokku põrkavad. Ka Tsipras teab, loodetavasti, neid ohte.

Teisest küljest on valimised lehe hinnangul paradigma vahetus. Tuleb uus põlvkond poliitikuid, kes ei taha patroneeritud kohta riigiametis, vaid teha seda, mida armastavad.

Mõõdukalt vasakpoolse suunitlusega ajalehe To Vima hinnangul tõid Tsiprasele suure võidu lubadus vabaneda memorandumi nõuetest ja igasuguste soodustuste pakkumine. Unistused võivad aga kiiresti õuduseks pöörduda, kui ta ei käi kohe välja realistlikku plaani, kuidas Kreeka majandus kriisist välja tuua ega garanteeri Euroopa laenajatele, et nende 240 miljardit eurot makstakse tagasi.

Tsiprase ees on mitu ülesannet: saada kätte maksud tuhandetelt maksumaksjatelt, kes on need tasumata jätnud, tõestada oma tõsiseltvõetavust Euroopa võlakirjaturgudel ja lõpuks vastata nende kreeklaste ootustele, kellele lubati 1200 euro suurust maksuvaba tulu, kinnisvaramaksu tühistamist kuni 400 000 eurot maksvalt kinnisvaralt, 751 euro suurust alampalka või kolmeteistkümnendat pensioni vähemkindlustatutele.

Igal juhul on Syriza valimisvõit saatnud lehe arvates teate Saksamaale, milline mõju nende valel ja jätkusuutmatul majandusretseptil riikidele on. Kasinusmeetmed on sünnitanud euroskeptikuid vasakule ja paremale. Lõuna-Euroopa riigid – Itaalia, Hispaania, Portugal – koos Hollande'i sotsialistidega kasutavad Tsiprase võitu, et mõjutada Saksamaad suunda muutma. Millele Berliin omalt poolt vastas vee lisamisega veinile, nõustudes Draghi likviidsuse suurendamise plaaniga. See annab ehk uuele valitsusele natuke aega viia oma programm vastavusse tegelikkusega ega lase Kreekat kasutada algusest peale halva näidisena.

Hetkel kuum