Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Skype'i agendid tegutsevad kõikjal

    Andrus JärgFoto: Eiko Kink

    Skype'i mõju Eesti ettevõtlusele aina kasvab ja näitab hästi edukate ettevõtete ümber koonduvate ökosüsteemide jõudu, leiab Skype'i Eesti üksuse juht Andrus Järg. Järg teeb neli üleskutset ettevõtjale nende ökosüsteemide kokkupõimimiseks ja kasutamiseks.

    Skype'i lugu saab rääkida kui Taaveti ja Koljati lugu – ühel poolel head ehk andekad insenerid maailma muutva tehnoloogiaga, teisel poolel pahad ehk telekommunikatsioonimaailma iganenud hiiud. Selliselt jutustatud lugu on võrdlemisi sõjakas – eduka iseseisva kasvuperioodi järgne “lahing” eBayga, millest lõpuks väljuti rikkama ja targemana, vaherahu riskiinvestorite kaitsva hõlma all, uus lahing ja mõnede meelest allavandumine Microsofti “impeeriumile”.
    Nii kirjeldatult tundub ühe ettevõtte kasv, küpsemine ja täiskasvanuikka jõudmine kui inimelu, mille paremad aastad jäävad ikka nooruspõlve. Aga mis oleks, kui vaataks Skype'i lugu hoopis ühe ökosüsteemi nähtamatu seeneniidistiku ekspansioonina?
    Skype'i viljakas pinnas
    Siis näeme, et Skype'i mõju pole ettevõtte senise elukäigu jooksul sugugi vähenenud, vaid pigem üha kasvamas. Lood ettevõtjatest ja inseneridest, kes on tänaseks Skype'ist lahkunud ja uutele ettevõtmistele õla alla pannud, on heaks näiteks “agentidest”, kes Skype'i mõjusfääri ka oma uues elus laiendada aitavad.
    Skype on mõjutanud nii Eesti tehnoloogiasektori enesehinnangut kui ka teostusvõimet. Ettevõtlikkus ja julgus ühelt poolt, kogemused ja finantsid teised poolt – nii on Skype'i pinnasest tärganud mitmed täna tublisid tegusid tegevad Eesti taustaga startupid, nimekaim neist TransferWise.
    Kui ettevõtlusmaailma kajastav raadiosaade Restart pani möödunud aasta lõpul ritta 2015. aasta Eesti perspektiivikaimad startupid, olid esineliku ettevõtete puhul kas asutajad, võtmetähtsusega arendajad või mõlemad Skype'i taustaga. Äsja avas Eestis oma arendusüksuse USA taustaga tehnoloogiaettevõte Twilio. Vaevalt, et see oleks juhtunud, kui ettevõtte arendusjuht poleks Skype'i taustaga ja ei oleks tundnud nii siinset keskkonda kui ka inimesi.
    Estonian maffia kasvulava
    Skype'i Eesti üksust pikka aega juhtinud Sten Tamkivi kogus mõned aastad tagasi infot ja joonistas graafiku, mis kujutas “Skype'i maffia” – kõigi endiste Skype'i töötajate – tänaseid ettevõtmisi ja omavahelisi seoseid. Pildile sai muljetavaldava haardega ja tiheda kokkukuuluvustundega kogukond, märkimisväärne tükk nn Estonian maffia'st.
    On võimas, millise doominoefekti kutsub esile ühe eduka ettevõtte lugu Eesti väikeses kogukonnas. Kui üks ettevõte on aidanud inkubeerida meie riigi ettevõtluskeskkonda oluliselt mõjutavat inseneride ja investorite ökosüsteemi, siis on selle seeneniidistiku elushoidmine kriitilise tähtsusega.
    Siit ka minu ettevõtjatele suunatud üleskutsed:
    - Nii Skype'i kui kõigi järgnevate küpsemasse ikka jõudvate ettevõtete (GrabCAD, TransferWise) puhul tuleks suhetel püsivat ökosüsteemi elus hoida, mitte kapselduda ja vastanduda. Halvim, mis meie väikesel turul juhtuda saab, on konkurentsitunde tõttu teki enda peale kiskumine.
    - Suhteid saavad elus hoida ikka inimesed ise. Kutsun üles ettevõtjaid säilitama kogukonnatunnet ja hoidma soojas nii Eesti-siseseid kui -väliseid kontakte, et need ühel hetkel meile kõigile kasulikult materialiseeruda võiksid.
    - Ettevõtjad ise võiksid luua sildu erinevate kogukondade ja ökosüsteemide vahel. Suhtevõrgustike liitmise puhul on tervik suurem kui osade summa. Headeks näideteks on iduettevõtjatest koosnev Startup Leaders Club ja äriinglite liit EstBAN.
    - Ainuüksi Skype'i ökosüsteemi liikmetel on hulganisti väärtuslikke kontakte investorite hulgas ning eksportturgudel, mille kogumiseks peaks alustav ettevõte tohutut vaeva nägema. Kutsun üles noori ettevõtjaid julgemalt vanade tegijate teadmisi ja kontakte kasutama.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Olavi Lepp: juht töötab hea tuju nimel
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Elektriarveid 7000 euro eest: Soome pensionärid müüsid maja maha
Soomlased Reijo ja Tuija Löppönen sõlmisid 2022. aastal elektrifirmaga kalli lepingu, mida ettevõte ei nõustunud pehmendama ka pärast neutraalse poole sekkumist, vahendab Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaal.
Soomlased Reijo ja Tuija Löppönen sõlmisid 2022. aastal elektrifirmaga kalli lepingu, mida ettevõte ei nõustunud pehmendama ka pärast neutraalse poole sekkumist, vahendab Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaal.
Poolemiljardiline plaan: Eesti ettevõtted viivad Ukrainas ellu ennenägematut projekti
Kliimaministeerium veab koos Eesti merendusklastriga projekti, mis aitab Ukraina laevastikku ja sadamaid taastada ning Musta merd demineerida. Kui vajalikud 500 miljonit eurot on leitud, saavad Eesti ettevõtjad magusaid tellimusi.
Kliimaministeerium veab koos Eesti merendusklastriga projekti, mis aitab Ukraina laevastikku ja sadamaid taastada ning Musta merd demineerida. Kui vajalikud 500 miljonit eurot on leitud, saavad Eesti ettevõtjad magusaid tellimusi.