Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vabaerakond plaanib kasutada riigieelarvelist toetust

    Vabaerakonna juht Andres Herkel.Foto: Raul Mee

    Erakondade riigirahast rahastamise vähendamist taotlev Vabaerakond on otsustanud partei jooksvateks kuludeks kasutada kuni poolt riigieelarvelisest toetusest, kirjutab Vabaerakonna juht Andres Herkel oma blogis.

    Vabaerakonna toetajad küsivad, mis saab kollektiivsest pöördumisest, millele me eelmisel suvel ligi 4000 allkirja kogusime? Kas riigikogu erakonnad jäävadki rahas suplema ega kavatse teha ühtegi järeleandmist?
    Mõni skeptik kardab koguni, et olles ka ise riigi raha juurde jõudnud, unustab Vabaerakond selle teema. Kinnitan, et nii ei juhtu. Oleme otsustanud kasutada erakonna jooksvateks kuludeks kuni poolt riigieelarvelisest toetusest. Praegu on meil erakondade eelarvelise rahastamisega kõvasti üle pingutatud ning edaspidi tuleb rahale seada ka kindel sihtotstarve.
    Eelmisel nädalal tõstis riigikogu põhiseaduskomisjon käed püsti, leides, et tal puudub tahe ja mõistus ligi 4000 allkirjaga kollektiivset pöördumist tõsiselt käsitleda. See palliti riigikogust „muul viisil“ lahendamiseks justiitsministrile. Sellise vastutusest ärahiilimise aluseks olevat koalitsioonileppes sisalduv udune punkt, mis lubab analüüsida „poliitilise konkurentsi elavdamise võimalusi“.
    Sellega tegi riigikogu komisjon minu arvates mitu viga. Esiteks näitas ta üleolevat suhtumist tuhandetesse inimestesse, kes saatsid pöördumise riigikogule ikkagi lootuses, et sellega hakatakse ka sisuliselt tegelema.
    Teiseks ei ole selline samm lugupidav kollektiivse pöördumise institutsiooni kui sellise vastu. Meenutagem, et allkirjadega riigikogu poole pöördumise võimalus kutsuti ellu läinud aastal ja seda Rahvakogu algatuse mõjul. Vabaerakondlaste algatus „Lõpetada erakondade ületoitmine!“ oli esimene uue seaduse alusel riigikogule edastatud pöördumine.
    Kolmandaks naeruvääristati nii riigikogu rolli. Pole siis põhjust imestada, kui parlamenti taas „valitsuse kummitempliks“ hakatakse kutsuma.
    Kinnitan, et inimeste allkirjad on antud õige asja eest ja meil on küllaga võimalusi rauda edasi taguda. Kohe pärast põhiseaduskomisjoni kapituleerumist esitasime seitsme küsimusega arupärimise justiitsminister Reinsalule. Ootame väga vastuseid, kuidas koalitsioon poliitilise konkurentsi õiglasemaks muudab.
    Niipea, kui riigikokku jõuab tuleva aasta eelarve, saame teha muudatusettepanekuid erakondade eelarvelise rahastamise kärpimiseks. Muuta tuleb ka erakonnaseadust.
    Komme teha võla peale valimiskampaaniat ja siis seda riigieelarvest võetud rahaga kinni maksta on rumal ja demoraliseeriv. Loodetavasti saavad sellest aru ka nn kartellierakonnad, kes suutsid läbi viia uutest tulijatest suurusjärgu võrra kallima kampaania ning on nüüd hädas võlgadega.
    Paraku on sellisel käpardlikkusel erakondade sisemises „rahanduspoliitikas“ ilmne seos ka koalitsiooni saamatusega maksuküsimustes pädevaid lahendusi leida.
    Allikas: Andres Herkeli blogi
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.