Mullasüsinikus nähakse uut kliimaturgu: nõudlus on olemas

Süsinikukrediitidest rääkides ei ole küsimus ainult selles, et põllumees saaks lisatulu, vaid ka selles, kuidas muuta põllumajandus vastupidavamaks põua, liigniiskuse ja mulla vaesumise suhtes.

“Me aitame põllumeestel süsinikukrediite luua, pakkudes sinna juurde digitaalseid tööriistu, mis aitavad seda protsessi juhtida,“ ütles eAgronomi turundusjuht Silver Bohl saates ”Cleantech“.

Mullasüsiniku loogika põhineb sellel, et erinevad põllumajanduspraktikad kas seovad süsinikku mulda või vastupidi vabastavad seda mullast. Kui põllumees liitub süsinikuprogrammiga, määratakse kõigepealt tema baastase. Seejärel mõõdetakse, kas uued tegevused seovad mulda varasemaga võrreldes rohkem süsinikku. Bohli sõnul tuleb põllumeestel sageli muuta praktikaid, mida paljud inimesed peavad harjumuspäraselt heaks põllupidamiseks.

“Paljudele tundub ilus must või pruun puhtaks küntud põld korras põlluna. Tegelikult ei ole puhtaks küntud põld hea põld, sest süsinikku seob taimkate,“ rääkis Bohl.

Üks lahendus on vahekultuuride kasvatamine, et põllul oleks võimalikult palju aega taimkate peal. See aitab parandada mulla veehoiuvõimet ja suurendada põllumehe äri vastupidavust äärmuslikumaks muutuva ilma suhtes. Bohli sõnul on küsimus ka toidujulgeolekus, sest halvas seisus mullaga ei ole võimalik pikas plaanis inimesi ära toita.

Süsinikukrediidid liiguvad praegu vabatahtlikul süsinikuturul. Bohl rõhutas, et seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ehk ETSiga, mis puudutab eelkõige suurte tööstus- ja energiaettevõtete heitmeid. Vabatahtlikul turul ostavad krediite ettevõtted, kes soovivad oma jalajälge vähendada, kuid ei saa kogu mõju oma äris piisavalt kiiresti maha võtta.

Samas on süsinikukrediitide turgu saatnud ka skepsis. Bohli sõnul on põhiküsimus kvaliteedis ja kontrollis. eAgronom töötab Verra süsinikustandardiga ning esimeste krediitideni jõudmine võttis mitu aastat.

“Kõige olulisem on see, et süsiniku sidumine ei oleks kuskil ettevõtte nurgas välja mõeldud, vaid selle taga oleks teaduslik metoodika,“ ütles Bohl.

eAgronom jõudis selle aasta esimeses kvartalis koos Baltikumi ja Poola põllumeestega esimeste süsinikukrediitideni. Need on leidnud ostjad ning põllumeestele on tehtud väljamaksed. Keskmiselt toodab põllumees umbes 0,8 krediiti hektari kohta, kuid mõni põllumees on jõudnud ka 2 krediidini hektari kohta. eAgronom lubab põllumeestele põrandahinnaks 30 eurot krediidi kohta, kuid kvaliteetsete süsinikukrediitide turuhind liigub tema sõnul pigem 40 euro juures või kõrgemal.

Tulevikus võib eAgronomi jaoks avaneda märksa suurem turg, kui Euroopa Liidus kujuneb välja selgem raamistik mullasüsiniku krediitidele. Bohl viitas Euroopa tasandil käivatele aruteludele süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllumajanduse reeglite üle ning ütles, et eAgronom tervitab seda suunda.

Pikemalt eAgronomi kohta saab kuulata juba "Cleantechi" saatest. Saadet juhib Mart Valner.