Marge Väikenurm • 31. mai 2015 kell 21:01

Palganumbrite käärid ei näi ausad

Äripäeva ajakirjanik Marge Väikenurm.  Foto: Eiko Kink

Lammutusfirmade väga erinevad keskmised palganumbrid tekitavad küsimuse, millest suured käärid tulevad, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Marge Väikenurm.

Kui üks firma maksab teisega võrreldes oma töötajale üle 1000 euro väiksemat keskmist palka, siis tõstatub paratamatult küsimus, mis on selle põhjus. Eriti, kui mõned lammutajad ütlevad justkui ühest suust, et nende spetsiifilises valdkonnas ei tohiks palganumbrid äärmustesse kalduda. Ometi kalduvad. Esimene oletus madalale keskmisele palgale on, et suurema või väiksema osa palgast tasub ettevõtja mustalt, hiilimaks maksudest kõrvale, mis teeb kurja ka konkurentsile ettevõtluses.

Maksuameti hinnangul on ehitussektoris peale lammutajate ka teiste ehistustööde tegijate palgad väga erinevad. Seda suudab selgitada osaline tööaeg, teisel juhul kahtlustab maksuamet juba, kas firmad on õiged andmed deklareerinud. Neile, kes esitavad miinimumilähedast palka, pöörab amet erilist tähelepanu – seni on see ka õigustatud olnud.

Ettevõtjatelt palga kohta küsides rebiks nagu vana haava lahti, mis millegipärast ikka veel kipitab.

Mõni lammutusfirma juht oli küsimustele vastates tundlikum kui teine. Tunduvalt kõrgemat keskmist palka pakkuvad firmad ilmselt tunnevad töötasu üle uhkust või on kõik maksud deklareeritud – küsimused neid kõhklema ei pannud.

Ettevaatlikumaks muutusid tavaliselt juhid, kelle firma makstav madalam keskmine töötasu paneb konkurente neile viltu vaatama. Samas tõdes üks juht, et ehitussektoris tegutsedes on ta harjunud kahtlustustega, kuigi ei tee midagi valesti. Aga kuidas sellega nüüd oligi? Kõik, mida tehakse või öeldakse, ei pea ainult olema õige, vaid ka näima õige.

Hetkel kuum