Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Armasta sisserändajat!

    Viljar VeebelFoto: Postimees

    Keskmine sisserändaja panustab meie majanduskasvu rohkem kui alalhoidlik eestlane, kes ei raatsi isegi lapsi teha ja kartuleid poest osta, leiab riigiteaduste dotsent Viljar Veebel.

    See, kuidas Eesti ühiskonnas reageeritakse pagulaste võimalikule tulekule, näitab üsna kujukalt, kui majandusteoreetilises mõttes vanamoodsalt ja piiratult siin maanurgas senini mõeldakse. Mitte ainult keskmine eestlane, vaid ka mitmed parteijuhid ja ajakirjanikud on arvamusel, et saabuvad pagulased söövad riigi puupaljaks, kui neid kohe suure efektiivsusega tööle ei rakendata. Aga tööd jällegi ei jaguvat endalegi.
    Jääb mulje, nagu usutaks senini, et tänapäeva majanduskasv põhineb tammsaarelikul töörügamisel, rahakogumisel, enne pensioniiga suremisel, pärimisel ja koonerdamisel ning et iga sisserändajale antud suutäis tuleb mõne Eesti lapse arvelt.
    Ta tahab autot, korterit ja kolme krediitkaarti
    Tegelikkus on paraku hoopis teistsugune: nii Eesti kui ka Läti ja Leedu majanduskasv põhinevad eelkõige kasvaval sisetarbimisel ja kinnisvarabuumil; majanduskasvu finantseeritakse aga välispankade laenude ja ELi toetuste abil.  Mitte säästmine ei tooda laene ja tarbimist, vaid laenud ja toetused toodavad tarbimist ja kasvu. Mis on sellises majandusmudelis peamine kasvu pidurdaja ja kuidas mõjuks majanduskasvule näiteks tuhande parimas laenamise ning tarbimise eas sisserändajat igal aastal, kes kõik soovivad endale võimalikult ruttu autot, korterit ja kolme krediitkaarti?
    Rahatrüki ja negatiivsete intressidega Euroopa majanduse peamiseks piduriks on viimasel aastakümnel olnud asjaolu, et uute laenude andmiseks on vaja uusi laenuvõimelisi õiges vanuses kliente, kelle laenumahud ei ole veel maksimaalsed. Paraku on Eesti iive negatiivne ja mõju avaldab migratsioon, nii jääb pankadel igal aastal tuhandeid kliente surijate ja võõrsile minejate arvelt vähemaks, samas kui ka olemasolevate laenuvõime kasvab aeglaselt. Isegi kui me asume kohe täna aktiivselt lapsi tegema, ei saa neist korralikke laenajaid enne järgmist 20 aastat. Kuidas peaksid pangad ja majanduskasv seni hakkama saama?
    Ta toob ELi raha
    Siin tuleb appi Euroopa Liit, mis üldise strateegilise planeerimise raames suunab tsentraalselt ressursse ümber sinna, kus nende pakkumine on madalaim ja lisaväärtus kõrgeim – ehk siis varustab näiteks Eestit vajalike laenuvõimeliste ja tarbimishimuliste õiges vanuses ja motiveeritud klientidega (sisserändajad).
    Lisaks laenamisele oleks sisserändajatest abi ka mis tahes toetuspõhise loomemajanduse mahtude kasvatamisel, vastavate ELi toetuste kasvaval taotlemisel ja Eestisse toomisel (kindlasti tekib eraldi sisserändajatele suunatud toetusmeetmeid, mida kohalikud ei saakski taotleda). Sisserändajate mudeli täiendav elujõulisuse aspekt seisneb ka nende traditsioonilises kõrges iibes: pärast paarikümneaastast plaanimajanduslikku pagulaste suunamist Eestisse peaksid kohanenud ja heaolu saavutanud pagulased suutma autonoomselt kohalikku ühiskonda varustada vajaliku tuhande või enama uue inimesega aastas.
    Kõik see vaid leevendab meie muidu känguvat demograafilist ja majanduslikku väljavaadet: isegi kui meile hakkaks saabuma tuhat inimest igal aastal, ei kompenseeriks see ikkagi negatiivse iibe ja kõrge väljarände puhul tekkivat, viimastel aastatel 3000-4000 inimeseni ulatunud negatiivset saldot. Lisaks on oluline alustada tasandusprotsessidega kohe täna, kuni kohalike elanike arv on veel piisavalt suur sisserändajate integreerimiseks.
    Ta paneb majanduse kasvama
    On kõneldud ka sellest, et sisserändajad ei pruugi olla meie majandusele samavõrd kasulikud kui kohalikud. Arvestades nende saabuvate inimeste suurt riskijulgust, pealehakkamist ja kohanemisvõimet, olen siiski üsna kindel, et pangalaenude, autoliisingute ja ELi toetuste küsimise ja saamisega ning raha tagasi suunamisega majandusse saavad nad vägagi efektiivselt hakkama, samuti leidub terve hulk töid ja tegevusi, mis neile loomupäraselt meeltmööda. Ehk avastame kümne aasta pärast, et keskmine sisserändaja panustab meie majanduskasvu isegi efektiivsemalt kui alalhoidlik ja säästlik eestlane, kes tihti ei raatsi isegi lapsi teha ja kartuleid poest osta.
    Seega on üsna tõenäoline, et tänu sisserändajatele ei kasva meie SKT mitte ainult summaarselt, vaid ka per capita. Rootsi näitel võib küll tõdeda, et tõenäoliselt ei soovi sisserändajad tõesti teha igavaid ja vähe makstud kohalike pakutavaid töid, aga kas teie oleksite valmis raske vaevaga unistustemaale välja murdnuna koristajaks hakkama, ise tajudes, et olete kohalikest pealehakkajam ja kavalam.
    Ta vaatab rikkamate riikide poole
    Ja muide, ega sisserändajad ise siia saatmise üle rõõmsamad pole kui kitsarinnalised eestlased nende saabumise üle - nemad edendaksid meelsamini Itaalia ja Prantsusmaa majandust.
    Seega on Eestis igati sobilik asuda mõtlema, millisel viisil saaksime muuta end vana Euroopa riikidest ahvatlevamaks sisserände sihtmaaks. Vastasel juhul avastame, et suure vaeva ja kuluga Euroopa Liidu poolt siia saadud pagulased sõidavad Eesti majanduse edendamise asemel Schengeni viisaruumi võimalusi kasutades öö varjus lõuna poole tagasi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Selveri Köögi peolauatoodete tellimine käib nüüd e-Selveri kaudu
Seni sai Selveri Köögi peolauatooteid tellida Selveri tütarettevõtte Kulinaaria e-poe kaudu, alates oktoobrist on aga kogu valik kättesaadav Selveri e-poest. E-Selveri juhataja Erki Koho ja äriarvestuse juht Kristjan Anderson räägivad, mida see muudatus kliendile kaasa toob ja millised uuendused lähiajal veelgi plaanis on.
Seni sai Selveri Köögi peolauatooteid tellida Selveri tütarettevõtte Kulinaaria e-poe kaudu, alates oktoobrist on aga kogu valik kättesaadav Selveri e-poest. E-Selveri juhataja Erki Koho ja äriarvestuse juht Kristjan Anderson räägivad, mida see muudatus kliendile kaasa toob ja millised uuendused lähiajal veelgi plaanis on.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.