Margus Kastein • 4. juuni 2015 kell 21:01

Aktsiisiralli valus jalajälg

Margus Kastein  

Aktsiisitõus võib pikemas perspektiivis kahjulik olla nii maksulaekumisele kui ka majandusele, kirjutab Saku Õlletehase juht Margus Kastein.

Kiirustades vastuvõetud ja ilma kogu majanduskeskkonna ülese mõjuanalüüsita ette võetud hüppeline aktsiisimäära tõus võib küll vähesel määral leevendada kütuseaktsiisi tõstmise vajadust, kuid teisalt võib riik aktsiiside tulevase alalaekumise tõttu oodatud tulu asemel hoopis suurt majanduslikku kahju kannatada.

Tõsi, Soome värske koalitsioon on lubanud vaadata üle aktsiisimäärad, kui Eesti maksutõus selleks võimaluse annab. Ent täna meil kinnitatud aktsiisitõusu valguses on see vaid ilma konkreetsema sisuta tulevikuvaade. Arvestades, et Soome tollile on eraldatud märgatavalt lisavahendeid üle piiri toodavate koguste kontrolliks, on ka Soome tulevase võimaliku maksutõusu valguses pigem oodata põhjasuunalise piirikaubanduse mahu vähenemist.

Ka meie turismisektoril laiemalt tasub enam kui murelik olla. Äsja võitlesid hotellipidajad häälekalt hotellitoa maksumuse mõneeurose tõusu vastu ja saavutasid ka teatava leevenduse kavandatud maksutõusule. Kuid mida toob neile kaasa olukord, kui seda oodatavat klienti üldse ei tule – olgu toa hind 65 või 69 eurot? Alkoholi täiendava maksustamisega võib Eestit külastavate turistide arv märgatavalt väheneda.

Läti ootab oma võimalust

Ei maksa alahinnata võimalust, et tekib negatiivne piirkaubandus Eesti ja Läti vahel. Paljud Lõuna-Eesti inimesed hakkaksid Läti õlut ostma ning kogu maksutulu laekuks naabritele. Eestis on õlle hind keskmiselt 85-90 senti pudeli kohta, Lätis maksab sama pudel õlut 60 senti.

Planeeritud aktsiisitõusu valguses on oodata hinnaerinevuse suurenemist Lätiga kolme aasta lõikes, sest sealsed kavandatavad aktsiisitõusud on väiksemad. Teadaolevalt kaalub Läti valitsus alkoholiaktsiisi samuti tõsta, kuid seda Eestist 2,5 korda madalamalt baasilt, mistõttu aktsiiside erinevus kahe riigi vahel koguni suureneb.

Ühe väärarusaama piirikaubandusest tahaksin siin ümber lükata. Kui räägime Läti-Eesti vahelisest piirikaubandusest, siis me ei kõnele siin Tallinna või mõne muu Eesti suurema linna kesklinna kontoritöötajast, kes hakkaks oma autoga Iklasse või Valka kasti õlle järele sõitma. Piirikaubandus tähendab tekkivat võrgustikku, kus ettevõtlikud inimesed käivad laeni täis laetud mikrobussidega Läti piirilinnades Aluksnes ja Ruhjas ning müüvad selle pärast kohalikus piirkonnas maha. Võib-olla mitte kohe päris homme, aga aasta-paariga see võrgustik tekib, sealjuures täiesti legaalselt.

Konkreetselt sellele ettevõtlikule mehele või naisele tähendab asjade selline käik muidugi positiivset perspektiivi, aga mõju kohalikule kaubandusvõrgule ja riigi maksutuludele tervikuna saab olla vaid negatiivne.

Aktsiiside tõstmisel on mõistlik jälgida naabrite maksumäärasid ja turuolukorda. Näide halvast planeerimisest on lähedalt võtta – Taani langetas 2013. aasta juulis õlle aktsiisi 15%, eesmärgiga kaitsta kodumaise majanduse huve. Kõrgete aktsiiside tõttu oli Taani õlleturg eelnevad 10 aastat languses, sest vähemalt pooled taanlased käisid sisseoste tegemas Saksamaal. Õlle aktsiisi vähendamisega – NB! Eesti tänasele tasemele – sai Taani juurde maksutulu aktsiisi laekumisest, käibemaksust ning tekitas juurde töökohti. Pärast aktsiisi vähendamist on Taani kohalik õlleturg paari aastaga kasvanud 3% ning tarbimine jäänud samale tasemele.

Alkoholiaktsiisi tõstmist on retoorika tasemel õigustatud rahvatervise parandamise eesmärgiga. Ent õlle kodumaise tarbimise tendents näitab juba täna, et õlle tarbimine on praeguseks aastaid languses olnud. Alates 2007. aastast on Eestis sisemaine õlletarbimine langenud 83 liitrilt 71 liitrile elaniku kohta. Selles arvestuses on meie kodumaine tarbimine Euroopa Liidu riikide keskmisest väiksem.

Ettevõtjad soovivad dialoogi

Õlletarbimise langus siseturul on suurendanud tootjate ebakindlust ning selles on väga suur mõju viimase aja alkoholipoliitikal. Mõned aastad tagasi jõudsid tootjad ja riik kokkuleppele, et aktsiis tõuseb 5% aastas. Seejärel kinnitati kaks korda kõrgem tõus aastateks 2015-2017 tasemetel 15-10-10 protsenti. Ning nüüd mindi taas ennaktõusu teed, lisades tuleval aastal planeeritud tõusule 5%.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on pöördumises rahandusministrile välja toonud, et eelnõu koostamisel ei järgitud värskelt sõlmitud koalitsioonilepingus toodud põhimõtet – ettevõtlusvaldkonda puudutavate seaduseelnõude menetlemisel tehakse mõjuanalüüs hindamaks muudatuse mõju ettevõtjate halduskoormusele ja ettevõtluskeskkonnale.

Igale ettevõtjale on oluline stabiilne ettevõtlus- ja maksukeskkond, kus võimalik investeeringuid planeerida. Praeguses ettearvamatus olukorras sellest rääkida ei saa. Aktsiisi tõus vähendab õlle müüki tervikuna hinnanguliselt 10-15% võrra, mis viib tuhatkonna töötajaga sektori palju raskemasse olukorda, vähendab investeeringuid ning mõjutab negatiivselt tööhõivet ja seeläbi riigile laekuvaid maksutulusid.

Maksumuudatused peaksid soodustama Eesti majanduskasvu ja tõstma konkurentsivõimet. Ebaproportsionaalne maksustamine hävitab piirikaubandust Eesti ja Soome vahel, soodustab sisseostude tegemist Lätis, vähendab turistide arvu, avaldab negatiivset mõju riigieelarvele ning kahjustab kodumaist tootmist.

Praegune seis on selline, et aktsiiside tõus näib olevat paratamatus. Peale kaklust pole mõtet rusikatega vehkida. Siiski kutsun valitsust üles avatud ja mõistvale dialoogile, mis vaatab kaugemale tulevikku kui kolm järgmist aastat. Samuti julgustan praeguseid valikuid ümber hindama, kui tööstuse- ja turismisektori majandusnäitajad peaksid drastiliselt halvenema.

Hetkel kuum