• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Katkukahju hüvitamine: kellele ja kui palju?

    Risto RüütelFoto: Heiki Laan

    Seakatkuhüvitiste kogusumma sõltub sellest, palju selleks raha ette nähtud on, kirjutab vandeadvokaat Risto Rüütel (vandeadvokaat, Eversheds Ots&Co).

    Kitsendustega aladel asuvate tervete loomade ja toodetud lihatoodete kohta on ette nähtud erireeglid, mille järgimise korral on võimalik nii loomi kui ka lihatooteid jätkuvalt turustada. Sellisel juhul seadus mingeid hüvitisi ette ei näe.
    Äririski ei hüvitata
    Mis puudutab äripartneri soovimatust loomi või lihatooteid osta, siis see on seotud tavapärase äririskiga ning seda ilmselt riik ei hüvita. Kuna tegemist oleks potentsiaalselt konkurentsi moonutamisega, siis teoreetiliselt võiks riik otsustuskorras küll rahalisi toetusi maksta, kuid sellisel juhul peaks jälgima vähese tähtsusega riigiabi piirmäärasid või kujundama toetuse maksmise nii, et kui tegemist on teatamisele kuuluva riigiabiga, siis see vajab Euroopa Komisjoni luba.
    Seadus ei reguleeri taotleja suurust, seega n-ö suurfarmi staatus loomatauditõrje seaduse alusel hüvitise saamist ei välista. Suurfarmide puhul on samas suurem mõju toetussummade vähendamisel, kui näiteks riigi eelarvelistest vahenditest ei piisa kõikide taotluste rahuldamiseks.
    Kui riik otsustaks hüvitada kahjusid valikuliselt ja suuremas ulatuses, kui on tavareeglitega ette nähtud, siis ilmselt saavad eelkõige just suurfarmide puhul takistuseks vähese tähtsusega riigiabi piirmäärad, mis võivad välistada abi andmise ilma Euroopa Komisjoni loata.
    Ettekirjutuse alusel tapetud, sh kontrolltapetud, hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud loomade puhul on võimalik taotleda looma väärtuse hüvitamist. Hüvitamisele kuulub looma arvestuslik väärtus, mille suuruse määrab kindlaks ekspert, korrutades looma lihakaalu liha keskmise kokkuostuhinnaga. Eelduslikult peaksid seega terve sea müügihind ja toetussumma olema sarnases suurusjärgus.
    Raha on nii palju, kui on
    Hüvitise lõplik suurus sõltub siiski valitsuse reservist taudikahjutoetuse maksmiseks eraldatud riigieelarve vahendite olemasolust. Väljamaksete kogusumma ei saa ületada selleks ette nähtud rahalisi vahendeid. Kui näiteks rahuldatud taotluste kogusumma on suurem kui olemasolevad rahalised vahendid, siis vähendatakse väljamaksmisele kuuluvaid hüvitisi võrdeliselt sellega, seejuures taotluse esitanud ettevõtjaid diskrimineerimata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Kaarel Ots: Tallinna börsil seisab ees mitmekordne kasv
Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots teab kuupäeva ja kellaaja täpsusega, millal jõuab Tallinna Börsi indeks 10 000 punktini. Eilse seisuga on indeks 1953 punkti juures.
Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots teab kuupäeva ja kellaaja täpsusega, millal jõuab Tallinna Börsi indeks 10 000 punktini. Eilse seisuga on indeks 1953 punkti juures.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.