Räägime põgenikega ühte keelt

Pagulased hakkavad majandusse kasu tooma siis, kui teeme keelepoliitiliselt õigeid otsuseid. Keelepoliitika on traditsiooniliselt ülevalt alla süsteem, kus riik kehtestab ametliku keele ja kodanike ülesanne on riigikeelt aus hoida. Immigreerunud perekonna pealtnäha lihtsaim viis uude ühiskonda sulanduda on hüljata täielikult oma keel ja kultuur ning õppida kiiresti selgeks uus keel. Eriti võib Eestis näha, et täiesti omaks on tunnistatud vaid see vene rahvusest isik, kes räägib eesti keelt aktsendivabalt ja kes tähistab jõule, mitte nääre.

Ülevalt alla keelepoliitika vead ilmutavad end kõige valusamini siis, kui riiki saabub rohkem immigrante. Ilmneb vajadus riigikeelt kaitsta, kuid samas tuleb tagada uutele elanikele mugav lõimumine, et uus grupp saaks hakata ühiskonnale kasu tooma, mitte ei jääks raskustesse ja kurnaks hoolekandesüsteemi.

Et immigrantide vajadusi mõista ja neid aidata, tuleks vaadata keelepoliitikale alt üles, see tähendab üldistada üksikisikute vajadused kogu ühiskonna vajadusteks. Külm ja kalk, kultuurilisi eripärasid pelgav süsteem ei vii edasi.