Birgit Hänilane • 20. september 2015 kell 8:00

Töö nõuab tegijat

Birgit Hänilane  Foto: Statistikaamet

Eesti tööturg on stabiilsem kui kümme aastat tagasi, suuri kõikumisi nii tööjõu liikumises kui ka vabade ametikohtade tekkimises iga kvartal enam ei toimu, kirjutab statistikaameti

Samas Eesti majanduse struktuur pole kümne aasta jooksul palju muutunud, vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvust on küll vähenenud, kuid endiselt on suurimad tööpakkujad töötlev tööstus, kaubandus ning haridus.

Kümme aastat tagasi oli Eestis igas kvartalis ligi 14 000 vaba ametikohta, majandusbuumi ajal ligi 22 000, tänavu teises kvartalis 8500.

Majandusbuumi ajal oli ametikohtade koguarv (hõivatud ja vabad ametikohad kokku) kõige suurem ning vabu ametikohti tekkis kiiresti juurde, tollal olid ametikohtade koguarvu suurimad panustajad töötlev tööstus, kaubandus, haridus, kinnisvaraalane tegevus ning ehitus. Pärast majanduslangust pole nii suuri kõikumisi olnud ning viimastel aastatel on vabade ametikohtade arv püsinud kvartalis 7000-8000 piires.

Mida näitab vabade ametikohtade arv?

Vabade ametikohtade arvu mõõdetakse kvartali teise kuu 15. kuupäeva seisuga. Vabade ametikohtade arvu kasv näitab, et juurde on loodud uusi ametikohti, need on vabad või töötaja lahkumisel vabaks saanud tasustatud ametikohad, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni. Vabade ametikohtade muutumise kirjeldamiseks tegevusalade kaupa kasutatakse vabade ametikohtade määra, mis on vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus. 

Suurim tööjõu liikumine on kevadel ja suvel

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõukäive ehk tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku oli suurim 2011. aasta alguses, kui tööjõukäive kasvas võrreldes eelmise aasta sama ajaga 24%, tänavu esimeses kvartalis oli kasv ligi 2%.

Kui võrrelda kümne aasta taguse ajaga, siis endiselt on tööjõukäive suurim kahel kõige suurema ametikohtade arvuga tegevusalal – töötlevas tööstuses ja kaubanduses. Tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga on tööjõukäive kõige enam kasvanud majutuses ja toitlustuses (27%), info ja side tegevusalal (18%) ning veonduses ja laonduses (17%).

Tööjõu liikumine on kõige suurem aasta keskel teises ja kolmandas kvartalis, kui ka vabu ametikohti on kõige rohkem. Seega tööturul on nõudlus ja pakkumine kõige suurem kevadel ja suvel.

Kuidas läheb naaberriikidel?

Kui võrrelda Eesti tööjõuturgu Läti ja Leeduga, siis Lätis oli tänavu esimeses kvartalis ligi 4000 vaba ametikohta ja Leedus 13 000.

Kui Eestis on viimastel aastatel vabade ametikohtade arv stabiilselt kasvanud, siis Lätis on alates 2014. aastast vabade ametikohtade arv vähenenud ning Leedus olnud suuremad kõikumised (2014. aasta alguses võrreldes varasema aasta sama ajaga kasvas vabade ametikohtade arvu 40% ning aasta teises pooles langes 20%).

Hetkel kuum