Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome valus tõde

    Soome-Eesti kaubanduskoja juhatuse liige ja Uus Maa Kinnisvarabüroo partner Mika Sucksdorff.Foto: Eiko Kink

    Soome peaministri Juha Sipilä hiljutine telepöördumine oli otsekohene ja tõi välja väga valusa tõe, et Soome elab üle võimete. Kahjuks osa rahvast lihtsalt ei taha seda tunnistada, leiab Soome-Eesti kaubanduskoja juhatuse liige ja Uus Maa Kinnisvarabüroo partner Mika Sucksdorff.

    Nagu ikka, on asjadel vähemalt kaks poolt. Ühelt poolt ei meeldi ametiühingutele, kuidas Soome riik üritab peale suruda vajalikke muutusi. Teiselt poolt ei meeldi tööandjatele ametiühingute paindumatus olukorras, kus Soome majandus on väga raskes seisus ning paranemist ei ole näha. Olukord kulmineerus 18. septembril, kui ametiühingud korraldasid üldstreigi. Tõsi küll, nende sõnade järgi polnud see streik, vaid arvamuse avaldamine.
    Soome Panga juht nentis, et Soome probleem ei ole niivõrd võla määr, kuivõrd selle kasvamise kiirus. Soome riigi võlg kasvab iga tund miljoni euro võrra ning seda on viimase 7 aastaga kogunenud tänaseks umbes 98 miljardit. Arvestades, et Soome rahvas vananeb ja on üha vähem töötajaid, kellelt saadavatest maksutuludest tasutakse pensioni- ja sotsiaalmakseid, tekitab olukord muret.
    Soome, kus suurim tööandja on riik, üritab nüüd aastaid võlgu elamise tagajärgi likvideerida, pälvides sellega oma rahva pahameele. Olukorrale lahendust vajab nii riigi- kui ka erasektor.
    Suured kulud
    Riigiorganisatsiooni töös hoidmise kulud on kasvanud liiga suureks. Kui avaliku sektori ülesehitus on käinud pideva kasvu stsenaariumi järgi, siis nüüdseks on Soome konkurentsivõime maksude ja kulude tõttu langenud Euroopa Liidu arvestuses üpris madalale. Erasektor aga kurdab, et palga- ja maksukulud on ettevõtjatele liiga suured ning tööandjad kolivad oma ettevõtted mujale, sest muidu nad ei suuda pakkuda rahvusvahelisele turule konkurentsivõimelist hinda.
    Öeldakse, et muutused on toimunud lühikese aja jooksul. Tegelikult on ettevõtjad üritanud olukorrale lahendust leida juba aastaid, kuid tulutult. Lahenduste vastu on sageli olnud ametiühingud. Olukord on ettevõtjatele muutunud keeruliseks, mistõttu viimase kahe aasta jooksul on ajakirjanduses teada antud mitme Soome ettevõtte töötajate arvu vähendamisest. Nüüd, kui riik lõpuks jõulisemalt mängu on otsustanud tulla, näitas Soome ametiühingute keskorganisatsioon SAK oma paindumatust, jalutades läbirääkimiste laua tagant minema. Ametiühingute dogma „saavutatud edust ei loobuta“ on jäik ega vii edasi.
    Soome ühiskonnas on vaja tekitada koostöömentaliteet. Selline, mida nägime Eestis 2009. aastal. Me kõik saime aru, et nii palgasaaja kui ka tööandja peavad näitama paindlikkust, et olukorrast välja tulla ja majandus uuele tõusule pöörata. Kõigil oli raske ja kõik pidid millestki loobuma, kuid tegime seda koos ja saime majanduslangusest kiiresti üle.
    Kes aga sai kasu korraldatud streigist? Palgasaajad kaotasid päevapalga. Ettevõtjatel jäi saamata tulu ning lõppkokkuvõttes kannatasid ettevõtete kliendid – samad inimesed, kes töötajate palga maksavad. Arutati, et reedene arvamusavaldus maksis kokku 100 miljonit eurot, seda peamiselt saamata jäänud tuluna. Kui ametiühingud arvavad, et saavutasid Soome rahva poolehoiu ning parema positsiooni läbirääkimiste jätkamiseks, siis arvan, et nad eksivad. Helsingis kogunes ainult 30 000 inimest, kuigi ametiühingute soov oli näha tänavatel 100 000 töötajat.
    Olen nõus, et ametiühingute esialgne mõte tagada töötajate ohutus ning inimväärne kohtlemine oli hea algatus. Praegu kasutavad ametiühingud aga oma võimu paremate tingimuste garanteerimiseks iga hinna eest olukorras, kus on vaja iga turuosalise paindlikkust. Selline jäikus pärsib arengut. Tegelikult saab rahva enamus majanduse keerulisest olukorrast aru ja nad soovivad olla paindlikud, et säilitada oma töökoht.
    Soome raha põgeneb
    Nii majandus kui ka finantsid on globaalsed. Raha ootab ķasumit. Kui seda pole võimalik Soomes saavutada, põgeneb see mujale. Olen juba mõnda aega oma töös näinud kaasmaalasi, kes soovivad ettevõtetega kolida Eestisse. Soomest ära kolides on nende põhiargumendid kõrged maksud ning bürokraatia keerukus. Maksudest on välja toodud nii ettevõtlusega seotud maksud kui ka eraisiku tulumaks, mis on Soomes astmeline.
    Kuna Soome riigikogu plaan on tõsta makse veelgi, on paljude ettevõtjate lahendus olukorrale riigist välja kolimine. Ka eraisikud kolivad ära. Soome sotsiaalsüsteem on liiga helde. Inimestel, kes ei taha tööd teha, on lihtne koju jääda, sest sotsiaaltoetustest elab liiga hästi ära. Süsteem ei motiveeri tööd otsima. Pensionide lõikamise ja madalapalgaliste maksude tõstmise asemel tuleb sotsiaaltoetusi korrigeerida, et need motiveeriksid inimesi tööd otsima.
    Välisettevõtete kolimine Eestisse näitab, et Eesti riigi tasemel on tehtud õigeid otsuseid ja suund ettevõtjasõbralikkuse poole tasub pikemas perspektiivis kindlasti ära.
    Laenatud raha investeerimine infrastruktuuri ning ettevõtluse arendamisse on arusaadav. Laenurahaga elamine on aga tulevaste põlvkondade raha ette ära kasutamine, mis peab lõppema.
    Eestil on nn vanade Euroopa riikide kaudu hoiatavaid näiteid pillavast majanduspoliitikast. Samu vigu ei tasu teha. Igatahes loodan, et Soome ühe Eesti tähtsa ekspordipartnerina saab oma majanduse taastatud, sest nagu öeldud: majandus on ülemaailmne ning kriisid mõjutavad paratamatult ka naabreid.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.