Ettevõtlikkust vajab kogu ühiskond

Kui soovime kõigile paremaid võimalusi pakkuvat ja jõukat Eestit, on oluline ettevõtluse toetamine ja arendamine. Kuid tuleb meeles pidada, et ettevõtteid loovad ja nende heaks töötavad inimesed, kellest oleneb nende enda, ettevõtete, aga ka riigi käekäik.

Noorte ettevõtlusaktiivsus paistab viimastel aastatel tõusuteel olevat. Ajakirjanduse vahendusel saame lugeda noorte eestlaste loodud ettevõtete edulugusid, idufirmade kasv ja loomine on saanud trendiks. Alustavatele ettevõtjatele on rohkelt võimalusi EASi, maakondlike arenduskeskuste, töötukassa ja ülikoolide juures. Kuid ometi näitavad uuringud, et Eesti elanikkonna ettevõtlusaktiivsus on võrdlemisi madal ning meie haridussüsteem toetab õpilaste ettevõtliku hoiaku kujunemist vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Tihti pannakse võrdusmärk mõistete „ettevõtlikkus“ ja „ettevõtlus“ vahele, arvates, et ettevõtlikud on ainult need inimesed, kel on suurepärased äriideed, juhioskused ja kes tegelevad ettevõtlusega. Oluline on mõista, et ettevõtlikkus on isiku omaduste ja hoiakute kogum, mis koondab loovust, algatusvõimet, arukat tegutsemist ning vastutustunnet ja hoolivust. Ettevõtlik inimene tahab ja suudab oma mõtted teoks teha. Sellised inimesed saavad hakkama nii enda kui ka kogukonna elu korraldamisega, oskavad töötajana oskuslikumalt märgata ja haarata võimalusi ning just selliste inimeste eestvedamisel luuakse ühiskonnas lisaväärtus nii ärilistes kui ka sotsiaalsetes ettevõtmistes.

Kuna ettevõtlikkus tuleb kasuks igas eluvaldkonnas, tuleks selle arendamisele panna rõhku nii varases lapseeas, koolieas kui ka elukestva õppe raames. Ettevõtlikkus areneb elukogemuse kaudu ja seda kujundab ümbritsev keskkond. Siin mängib olulist rolli nii lapsevanemate, õpetajate kui ka teiste laste ja noortega tegelevate spetsialistide teadlikkus. Lisaks teoreetilistele teadmistele tuleks õpetada ka nende teadmiste praktilist kasutamist, mis aitaks luua seoseid õpitu ja päriselu vahel. Vajalik on toetada noorte initsiatiivi, isetegemise- ja avastusrõõmu ning mitte laita ebaõnnestumist. Tähtis on ka täiskasvanu eeskuju ning tema julgustus.

Eestis on palju ettevõtteid, mis peavad oluliseks noorte arengut, suunates oma toetustegevusi just haridusvaldkonna ja ettevõtlikkuse edendamisse. Neist 140 on liitunud kaubandus- tööstuskoja koordineeritava koostöövõrgustikuga „Unistused ellu!“. Nendes ettevõtetes juhendatakse noori, võetakse vastu õpilasgruppe, korraldatakse noortele konkursse, käiakse andmas külalistunde, viiakse läbi koolitusi, koostatakse õppematerjale, toetatakse ettevõtlikkuse arendamist materiaalselt.

Võrgustik sai loodud 2012. aastal ettevõtjate initsiatiivil. Ettevõtlusõppe arendamisega on kaubanduskoda aga tegelenud juba üle kümne aasta ning aktiivsemalt alates 2008. aastast, mil kutsuti kokku ettevõtlusõppe mõttekoda, kuhu kuulusid ettevõtlusõppe arendamisega seotud institutsioonid ja eksperdid. Mõttekoja töö tulemusena valmis 2010. aastal ka ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!“, kus sõnastati ettevõtlikkuse ideaalid eri  kooliastmetes.

Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamine on võetud eesmärgiks riiklikul tasandil Eesti elukestva õppe strateegiaga. Teadvustatakse, et kiirelt muutuvas maailmas toimetulemiseks on koolilõpetajate ettevõtlikkus, teadmised ning oskused, mis võimaldavad tegutseda aktiivse kodanikuna ja näha ettevõtlust isikliku karjäärivalikuna, olulise tähtsusega. Kuigi muutused võtavad aega, tuleb siiski ettevõtlikult tegutseda nende muutuste suunas.