Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kulukas lollus

    Heido VitsurFoto: Raul Mee

    Seda, millega Volkswagenis hakkama saadi, on hakatud Saksamaal nimetama kõige kulukamaks lolluseks autotööstuse ajaloos. Ja täiesti põhjendatult, kirjutab LHV majandusekspert Heido Vitsur.

    Kompaniid ei ähvarda mitte üksnes kuni 37 500 dollarini ulatuv trahv iga Ameerikas petutarkvaraga müüdud auto kohta, vaid ka lisaseadmete paigaldamise või tarkvara asendamisega seotud kulud. Aga ka see ei ole kõik. Neid diiselautosid on reklaamitud ja müüdud kui keskkonnasäästlikke ja väikese kütusekuluga autosid ja just selle eest on tarbijad kõrgemat hinda maksnud.
    Paraku ei saa keskkonnasõbralikkusest enam rääkida. Lisaks tuleb arvestada sellega, et pärast lisaseadmete paigaldamist või tarkvara muutmist suureneb mõnevõrra kütusekulu, väheneb võimsus ning koos kütusekulu suurenemisega kasvab ka CO2 kogus. Viimane on aga nii mitmeski kohas automaksu suuruse alus. Kas võib loota, et ükski kahju kandnud subjektidest ei pöördu oma õiguste kaitseks kohtusse.
    Usaldus läinud
    On üsna tõenäoline, et nendest kuuest ja poolest miljardist eurost, mis Volkswagen kohe kõrvale pani, selle supi ärasöömiseks ei piisa. Ennustada, kas otsene kogukulu on kümme, kakskümmend või kolmkümmend miljardit, pole praegu mõtet. Liiatigi pole Volkswageni peamine mure praegu kahjude suuruses, vaid hoopis mujal.
    Volkswageni grupile, kes ainuüksi  möödunud aastal teenis kasumit üle kümne miljardi, poleks ka kakskümmend miljardit ületamatu probleem. Kuigi pärast pettuse ilmsikstulekut hakkas VW aktsia kivina kukkuma, võib selle raha tagasi saada. Teise skandaalis kaduma läinud asja, firma usaldusväärsuse tagasisaamine nii kindel ei ole.
    Paraku pole kogu see lugu üksnes ühe firma keskne: VW on olnud kogu sõjajärgse aja Saksa majandusime, tema tehnilise geeniuse ja kvaliteedi sümbol. Firma on viimasel ajal kulutanud arendusele enam kui Ford ja GM kahe peale kokku. VWst sai maailma suurim sõiduautode tootja. Nüüd pole see sümbol mitte ainult hävitanud enda reputatsiooni, vaid seadnud ohtu kogu Saksa tööstuse ja selle tehnilise mõtte usaldusväärsuse.
    Eetika tähelepanu keskmes
    Kuid pole halba ilma heata. Koos selle skandaaliga on päevakorda tõusnud ka eetika, eriti aga majandusliku kasu või edu ja eetika vahekorra küsimused.
    Asjaolu, et enamik diiselmootoreid saastab keskkonda tegelikult tunduvalt rohkem kui kehtivad normid lubaks, pole juba pikka aega olnud saladus. Jutt on just tegelikust saastamisest, mitte kehtiva metoodika järgi stendil tehtud mõõtmiste tulemustest. Nii näitab rahvusvahelise puhta transpordi nõukogu ( ICCT ) uuring, et ekspluatatsioonis emiteerivad tänased diiselmootorid NOx-e, neid inimese tervisele kõige vastikumaid lämmastikuühendeid, keskmiselt seitse korda enam, kui EU normid lubaksid.
    Normide ületamisele ekspluatatsioonis viitavad ka teised uuringud. Nii näitas rohelise transpordi  mõttekoja Transport & Keskkond uuring, et kahekümne neljast kontrollitud diiselmootorist kõigest kolm: Audi A5, VW Golf ja BMW3, mahtusid lubatud normide sisse, aga diiselmootoriga Audi A8 ületas lubatud määra 22 korda. Kuid ka see pole rekord. BBC andmetel esineb  ka neljakümnekordset normi ületamist. Aastate jooksul on olukord normidest kinnipidamisega halvenenud. Kui 2000 oli lubatud normi ja tegelike lämmastikuheitmete vahe kahekordne, siis 2014 oli see vahe kasvanud enam kui kuuekordseks.
    Loomulikult ei ole mootorid ise selle aja jooksul halvemaks muutunud. Asi on selles, et kuigi mootorid on lämmastikuoksüüdide heitmete poolest üle nelja korra puhtamaks muutunud, on keskkonnanõuded veel kiiremini karmistunud ja viimase 15 aasta jooksul on nende kahe vahele tekkinud tõeline kuristik. Kuivõrd heitgaaside suurema puhtuse eest tuleb maksta täiendavate seadmete, võimsusekao ja suurema kütusekuluga, pole pahatihti tähtsaks peetud mitte mootori heitgaaside puhtust tegelikus ekspluatatsioonis, vaid üksnes testimisel. See viimane asjaolu selgitab ka Volkswageni nupumeeste, ja võib-olla mitte ainult nende tegevust.
    Kasumijaht ajendab petma
    Tänases maailmas on, tundub, liiga sageli juhindutud Milton Friedmani mõttest, mille järgi firmajuhi ainuke sotsiaalne vastutus on teha aktsionäridele nii palju raha kui see seadusepäraselt võimalik on. Kuid paistab, et nii määratletud vastutuse korral muutub mitmesuguste jokk-skeemide olemasolu ja seaduse piiride kompimine igapäevaseks ning seepärast pole ka seaduse piiride ületamine enam üldse kuigi ootamatu. Kui nüüd Volkswagen ka risti lüüakse, ei saa analoogilisi juhtumeid vältida seni, kuni tulemused, vastutus ja eetika pole omavahel seotud.
    Ega ärieetika küsimused seoses Volkswageni looga esmakordselt päevakorda tõusnud. Paraku jäid seitsme aasta tagused üleskutsed finantskriisi põhjuste vajaliku tähelepanuta. Õnneks on midagi siiski toimuma hakanud. 2009. aastast hakkas Harvardi ärikoolis levima komme anda vanne kohustuda  „juhtima oma ettevõtteid eetiliselt ja vältida otsuste langetamist omaenda kitsastest ambitsioonidest lähtudes kui need kahjustavad seda ühiskonda, mida ettevõte teenib”. Tänaseks on see komme levinud sadadesse ärikoolidesse ja tegelikku ärisse. Nii näiteks on  Hollandi panganduses sellise vande juba andnud 90 tuhat töötaja.
    Üha enam saab selgeks, et ilma vajaliku eetilise toeta ei saa regulatsioonidega, olgu nad kui tahes nutikalt välja töötatud, vajalikke tulemusi saavutada. Peame mitmed põhimõtted ja seosed enda jaoks uuesti läbi mõtlema. Eelkõige peame aga muutuma ausaks iseenda ja teiste suhtes, vabastama end igasugustest jokk-skeemidest nii tehnoloogias kui ka õiguses, aga ka topeltstandarditest, kus „liiga suurte” jaoks kehtivad teised reeglid kui ülejäänutele.
     
     
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tehnoloogiaaktsiad lükkasid USA indeksid tõusule
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.