• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Energiasõltumatus teeb päriselt iseseisvaks

    Kaur LassFoto: Meeli Küttim

    Eesti saab olla täiesti energiasõltumatu, see tagab meile püsimajäämise kõigis kriisides, kirjutab OÜ Head planeerimisekspert ja ettevõtluskonsultant Kaur Lass.

    Eesti võiks olla täiesti energiasõltumatu. Kui me fossiilkütuseid enam ei pea sisse ostma, saame kütuste sisseostult kokku hoitavat raha kasutada elanike elatusjärje parandamiseks.
    Energiasõltumatuse saavutamiseks tuleb bussid, veokid ja traktorid panna sõitma biogaasil ja biodiislil ning sõiduautod elektril või biogaasil. Selleks tuleb ajakohastada elektriautode laadimisvõrku ja välja arendada üleriigiline surugaasitanklate võrgustik. Samuti tuleb meil leida ratsionaalne viis biodiisli tootmiseks. Näiteks saab seda teha mõne toiduaine kasvatamisel veel mitte kasutatavast toodagu jäägist.
    Soosime elektriautot
    Elektriautode jaoks on meil taristu olemas. Tuleb asuda soosima Tesla Model S tüüpi pika läbisõiduga (500 km) uusima põlvkonna elektriautode kasutust, mis laadimisvajaduse linnaoludes kaotab. Võiks jätkata elektriautode ostu toetuste jagamist põhimõttel, et soodustuse suurus on seotud akude mahutavusega. Mida suurem mahutavus, seda suurem on soodustuse protsent auto hinnast. Varem või hiljem jõuavad siis ka rikkamate inimeste ostetud autod teisele ringile. Teslaga tasuks läbi rääkida, et me saaks Eestisse kogu maad katva supercharger-võrgustiku. Võiks küsida autodele ka hulgihinda, mille vastu saaksime elektriauto tootjate toodangu hüvesid oma põhjamaise kliima näitel reklaamida.
    Energia tuulest ja päikesest
    Meil on olemas kõik võimalused toota elektrit senisest enam tuulest ja päikestest. Taani kasutab taastuvenergiat 50% mahus kogu oma elektritoodangust ja on seadnud 2050. aastaks sihi olla 100% taastuvenergia kasutaja. Seega saame seda teha ka meie, sest meie energiavajadus on neist väiksem. Julgeoleku aspektist on meie geograafilises asukohas oluline tagada just hajutatud elektritootmine. Nii ei saa elektrivarustust ühe sihitud terroriakti või rünnakuga halvata.
    Põlevkiviressurss võimaldab katta ülejäänud elektrienergiavajadust, kuni otsime oma teed 100% taastuvenergiani jõudmiseks. Põlevkivist saame toota puudujääva diislikütuse suurveokitele. Samas valitseb trend, et rahvusvahelisi autovedusid ja laevaliiklust viiakse gaasile (LNG) üle. Seega võib-olla on mõistlik jätta põlevkiviõlist diisli tootmine suure investeeringu kulu tõttu hoopis vahele? Näiteks tuues kasutusele enam trolle, elektribusse jms. Kui meie elektrienergia on kodumaine, tasub otsida lahendusi, et seda kasutaks lisaks eraautodele ka ühissõidukid.
    Toitu kasvatame ise
    Energiasõltumatu saame olla ka oma toidu tagamisel. Meil on piisavalt vaba maad ja kui me baastoiduained ise toodame, siis saame isegi sõja vms kriisi korral edukalt siin toime tulla. Ilma jääme vaid banaanist, mandariinist jt eksootilisest toidulaua lisast, aga saame siiski edukalt omaette hakkama. Kui toodame toitu ökoloogiliselt puhtalt, saaks meist Bhutani järel teine ökotoidumaa. See väärtustaks “Made in Estonia” tähendust maailmaturul.
    Põlevkivienergeetika know-how, Eleon-tüüpi uue põlvkonna tuulikute ja TTÜs väljatöötatavate uue põlvkonna päikesepaneelide eksport ning (öko)toiduainete ning biogaasi kohapeal tootmine loovad meile nii töökohti kui ka positiivset väliskaubanduse bilanssi. Nii saame ka osta kõiki neid tarbekaupu, mida me ise ei tooda.
    Energiasõltumatuse võlu on tegelik iseseisvus. Meid ei ole võimalik siis survestada kütuse-, toidu- ega ka energiakraanide kinnikeeramisega. Keerulises olukorras peaksime loobuma vaid lõbudest, aga ei kaotaks inimväärse elu võimalust. Globaalne finantskriis on siin hea võimalus selle mudeli jätkusuutlikkust esile tõsta.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT ja Elioni, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kaitsta tuleb Ukraina maad, mitte Putini nägu
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Homsest saab kaubelda Punktide aktsiatega
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Kolm Eesti meest Skeletonist on kukesammu kaugusel Euroopa aasta leiutaja tiitlist
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.